mineraalseosa peamine kiht; B- sisseuhte (illuviaalne) horisont; C- mulla lähtekivim). KI on leetjas muld. Mullaprofiili valem A-El-Bt-C: (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont, kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi osakesed, värvuselt kollakas pruunikashall; Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim). Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide
Settekivimite murenemine- võibjuhtuda ainult kui nende koostises esineb suure primarsete kivimite tükke, võivad ainult rabeneda. Lubjakivi mur on keerulisem. Sekundarsed mullamineralid- väga väikse mõõtmisega (kolloidne despergeerumuine). Gruppid: 1) ränioksiide- opal, kaltsedon, kvarts 2) savimineralide grupp- kaolinit, montmorillonit. Tähtsamad. Kem koostisest sekundarsed alumo- ja ferrisilikatid sis kem seotud vett. Nime said: a) moodustavad põhelise massi mulla ibeosakeste fraktsionist b) looduses esinevad savilademed koosnevad peamiselt nendest minerallidest 3) alümiiniumhüdroksiitide grupp- hüdrargiliit, diaspoor 4) raudhüdroksiidide grupp- limonin Murenemise tähtsus- Kivim rikkastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe kapilarsuse. Vesi liigub ja hakkab arenema viljakususe 1 element- veevaru kinnipidamise võime. Mullatekkeprotsess.
lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille
On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks
veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Metamorfne horisont Bw on iseloomulik eelkõige vähe arenenud muldadele, muutused on toimunud kohapeal
kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont
mis soodustavad sõmerate teket. Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve Muldi lubjata Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist 10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60
Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. 3. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, liivsavides 3..12 kg/cm2, savides üle 30 kg/cm2. 4. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal soetud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Samuti vee jäätumisega seotud paisumine on ohtlik taliteraviljadele. 5. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nimetatakse elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nimetatakse kõvaduse piiriks. 6
Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 41. Mullavee liigid I
Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks.
annaabi.ee 
