Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle
tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. Interneti ajalugu Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLeejuhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele (HTMLi) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. Väike huvitav fakt
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID
Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija e. brauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Kõige mugavama lahenduse internetist info otsimiseks lõid kaks Stanfordi tudengit, David Filo ja Jerry Yang 1994. aastal
· Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol). · 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole. · Töötati välja failiteisaldusvahend, millega peamiselt edastati tekstiinfot üksteisest eemalasuvate arvutite vahel. · 80-ndate lõpus hakati välja arendama uut süsteemi, et edastada ka dokumente, mis sisaldavad jooniseid, pilte ja viiteid teistele samasugustele dokumentidele. · Loodi uus hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language), mis võimaldab ühes dokumendis kirjeldada lisaks tekstiinfole ka graafikat, heli ja videot ning kasutada viiteid teistele samataolistele dokumentidele. · Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks). Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993
sellel põhinev kommertsarvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele ( HTML i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW ) nime. Samal ajal
Tim Berners-Lee Tim Berners-Lee on sündinud matemaatikute pojana 8.juunil 1955 Inglismaal. Ta on õppinud Sheen Mount Põhikoolis, Emanueli koolis Wandsworthis, 1976. aastal lõpetas ta Inglismaal Oxfordi ülikooli. 1980 aastate lõpus hakati tema juhtimisel Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Tim Bernes-Lee on saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust oma töö eest
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP arvutivõrk. Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners-Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ja Interneti. Veebi laialdasem levik võis alata. Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale
1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 5 Interneti kasutusvõimalused
arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 1.2 Interneti kasutusvõimalused Internetist on kerge vajalikku infot leida ehk teisisõnu: kui oma arvutis vajalikku
CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Ühenduse loomisel valivad mõlemad osapooled endale ühe identifikaatori juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris BGP ruudib võrke (AS-e), mitte individuaalseid hoste. Mida BGP ruuter teeb? Võtab vastu ja filtreerib otsestelt naabritelt tulevaid Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, vastuseid (advertisments); Valib marsruudi teeb otsuse milline tee mitmest valitakse; Saadab naabritele advertismente. BGP sõnumeid hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni
prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==> 1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran – packet -
esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid); ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983: käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; DNS (nimeserver) 1980ndate lõpp: hakati Euroopas arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML; Vookontroll TCPs; 100 000 hosti. 1990ndate algus: HTML-i esimene versioon. Teaberuum kus seda kasutama hakati, sai World Wide Web’i (WWW) nime. HTTP, URL Samal ajal töötati välja ka esimene mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauser – Mosaic ja Netscape) ning interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 1990ndate lõpp:
annaabi.ee 
