Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal elada, riik annab kõikvõimalikke toetusi huvialaringides käimiseks ning kogu sotsiaalne olukord on palju ligimest hoidvam kui Eestis. Ehkki nii lühikesel perioodil Rootsis viibides ei saanudki hakata silma selle miinused, kujutab mulle Rootsi riik n-ö unistuste ühiskonda. Võibolla olen liiga romantiline, aga mulle väga meeldib seal võimul olnud kuningavõim, printsid ja printsessid. Kuningriik on minu jaoks aukartustäratav, lugupidav ning esinduslik keskkond, kus oleks suurepärane elada, isegi kui oleksin teenijatüdruk või koristaja
ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid palju õppimist, pikad koolipäevad ning ka suhted koolikaaslastega. See kõik kokku võib muuta koolis käimise väga stressi rohkeks ja raskeks. Nii kujunebki argipäeva hommikultel tõusmine väga raskeks. Kuid kindlasti on igal õpilasel võimalus ka ise oma muredega võidelda tegeleda näiteks oma hobidega ja käia huvialaringides, kus saab mõtteid koolist eemale. Peale meeldivaid tegemisi on kindlasti õppimisega kergem tegelema hakata. Õpilane peab proovima ka erinevaid meetodeid õppimiseks. Kuna elame infoajastul on näiteks internetis väga palju erinevaid võimalusi õppimiseks testide lahendamine, slideshowd jne. Iga üks peab leidma endale vaid kõige sobivama. Kindlasti peab õppimist tegema mingi kindla plaani järgi, et asjad ei hakkaks kuhjuma. Kooliõpilasena tean, et õpilase töö pole kerge
ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid palju õppimist, pikad koolipäevad ning ka suhted koolikaaslastega. See kõik kokku võib muuta koolis käimise väga stressi rohkeks ja raskeks. Nii kujunebki argipäeva hommikultel tõusmine väga raskeks. Kuid kindlasti on igal õpilasel võimalus ka ise oma muredega võidelda tegeleda näiteks oma hobidega ja käia huvialaringides, kus saab mõtteid koolist eemale. Peale meeldivaid tegemisi on kindlasti õppimisega kergem tegelema hakata. Õpilane peab proovima ka erinevaid meetodeid õppimiseks. Kuna elame infoajastul on näiteks internetis väga palju erinevaid võimalusi õppimiseks testide lahendamine, slideshowd jne. Iga üks peab leidma endale vaid kõige sobivama. Kindlasti peab õppimist tegema mingi kindla plaani järgi, et asjad ei hakkaks kuhjuma. Kooliõpilasena tean, et õpilase töö pole kerge
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik
mõtlemist peegeldavate küsimuste kaudu v Andekaid köidavad ja ergutavad õppima ka elulised ja interdistsiplinaarsed ülesanded ANDEKATE LASTE ARENDAMINE v Mitmekülgne ja stimuleeriv kasvukeskkond v Kõigi arenguvaldkondade järk-järguline kujundamine, jõukohased väljakutsed v Positiivse hoiaku kujundamine õppimisse v Emotsionaalne toetamine, st. Suudaks luua häid suhteid kaaslastega v Erinevad tegevusvõimalused huvialaringides (ei tohiks koormusega liialdada) v Koostöövõrgustiku loomine spetsialistide ja lapsevanematega v Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist. v Oluline on ka mõttetegevuse arendamine! Kasutatud allikad · http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCkQFjAA&url=http %3A%2F%2Fwww.hm.ee%2Findex.php%3Fpopup%3Ddownload%26id %3D6672&ei=qr8pU4ylFab04QTAxYCAAw&usg=AFQjCNGl5nzuhjVC_Jb9e2-
seisuga ainus õige võimalus, kus neid õpetatakse nii, et nad sellest tõesti areneksid. Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et "Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine. Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke." "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7
- elukestev õpe ja karjääriplaneerimine 21. Karjääriteemadega tegelemine vanuseastmeti (Ginzberg) fantaasia staadium 3-10 a eelistatud elukutsed ei ole seotud lapse enda huvide v võimetega. Ennast kujutatakse ette ükekõik missugust tööd tegemas. Järk- järgult hakatakse mängima rollimänge, lähedaste inimeste ja lähiümbruses esinevad elukutsed on eelistatud. Proovistaadium 11-17 a jaguneb 4ks: huvide periood 11-12 a katsetatakse huvialaringides, mis tegevus meeldib, huvid ei ole püsivad; võimete periood 12-13 a võrreldakse ennast teistega, milleks ma suuteline olen, oluline on võimete väljaarendamine; vajaduste periood 13-15 a sotsialiseerumine, vajadus saada tunnustust sõpradelt, soov olla täiskasvanu, omandatakse suhete loomise, säilitamise ja lõpetamise oskus; väärtuste periood 15-16 a selekteeritakse välja positiivset tähendust omavad väärtused
eelistatud elukutsed ei ole seotud lapse enda huvide v võimetega. Ennast kujutatakse ette ükekõik Tallinna Ülikool missugust tööd tegemas. Järk-järgult hakatakse mängima rollimänge, lähedaste inimeste ja lähiümbruses esinevad elukutsed on eelistatud. Proovistaadium 11-17 a – jaguneb 4ks: huvide periood 11-12 a – katsetatakse huvialaringides, mis tegevus meeldib, huvid ei ole püsivad; võimete periood 12-13 a – võrreldakse ennast teistega, milleks ma suuteline olen, oluline on võimete väljaarendamine; vajaduste periood 13-15 a – sotsialiseerumine, vajadus saada tunnustust sõpradelt, soov olla täiskasvanu, omandatakse suhete loomise, säilitamise ja lõpetamise oskus; väärtuste periood 15-16 a – selekteeritakse välja positiivset tähendust omavad väärtused. Väärtuste pingerea alusel kujuneb välja
kontrollida ja on ise huvitatud teadmiste omandamisest. (Presmann, I. 2014). Üks positiivne juhtum ka. Oktoobris käis meediast läbi uudis, kus avastati, et käitumishäirega laste hulgas leidub ka üliandekaid lapsi. Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele. Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi. Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi. Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas
aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete taju ja väljendamine). Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet piirkonna HEV lastest; on pädev soovitama vajalikku koolitüüüpi). Meditsiin (lastepsühhiaater, perearst; vajadusel eriarstide konsultatsioonid (ortopeed, geneetik,silmaarst, hambaarst). Taastusravi (liikumisteraapia; ratsutamine; ujumine). Kutsenõustaja (aitab leida sobivat eriala; tutvustab olemasolevaid edasiõppimisvõimalusi)
Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs näitas, et madala intelligentsusega elus edukad indiviidid näitasid kõrgemat sotsiaalset kompetentsust lapsena (nt hea kohanemine kooliga, osalemine spordi- või huvialaringides, vanemate abistamine kodustes töödes). Seega teatav praktiline, sotsiaalne võimekus prognoosis edukust täisealisena ning kompenseeris madala akadeemilise intelligentsuse.Vähesed sotsiaal- emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme. Need lapsed, kellel on puudulikud kognitiivsed oskused/võimed, ei oska piisavalt õigesti interpreteerida teiste inmeste kavatsusi, ei taju teiste emotsioone adekvaatselt ja on võimelised vähem kontrollima enda tujusid
annaabi.ee 
