Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bmt-C. Määratud muld oli KI ehk leetjas muld (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks sinilinne, sest mullaprofiilis on eluviaalne ja savikumulatiivne Bt horisont ning gleistumine puudus, aga mulla veehoiuvõime oli piisav, et taimi varustada. Huumusprofiil värske moder mull. . Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Kolmas kaeve Joonis 3. Kolmanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask. Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl, mustikas, piibeleht ja võsaülane
kõige viljakam piirkond meie vabariigis. Suured tasased põllud soodustavad põllumajandustööde mehhaniseerimist. Tootmistingimuste parandamiseks tuleks põlde massiivistada, korjata kive ja kuivendada. Lupjamist vajavad umbes 6-25% põllumaade pindalast. Mullad on nõrgalt kivised ja boniteediklass on üle 50 [3 lk 210-219] 3. Mullakaeve Mullakaeve viidi läbi Jõgevamaal, Palamuse vallas, Pikkjärve külas. Kaeves olev muld määratsi leetjaks mullaks (KI), huumusprofiil mlv2 sl Ala kuulub Kõrg-Eesti allprovintsi. Koha absoluutne kõrgus on 80,5 meetrit. Antud piirkonna pinnakate on jääjärvelised setted. Kõrgendikest jäevad lähedale erinevad voored ja Pandivere kõrgustik ja madalikest Peipsi äärne madalik. Suurematest soodest asub lähemal Endla soo ja Alam-Pedja rabamassiiv. Keskmiseks temepratuuriks on veebruaris -6 C ja juulis +18 C. Aastane sademete hul on umbes 650-700 mm/a. Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb
sisaldavad savikamaid vahekihte. (Tüüpiliste) leedemuldade huumuskate on moor-tüüpi (koosneb erinevatest metsakõduhorisontidest ja sellele järgneb vahetult väljauhte- ehk täpsemine leethorisont. Selgelt kolmekihiline metsakõdukiht kujuneb välja keskmiselt ja tugevasti leetunud leedemuldadel, kusjuures tüseduse kasv toimub keskmiselt lagunenud viltja ehitusega fermentatiivse kihi arvel. Huumuslikele leedemuldadele on iseloomulik moder-moor huumusprofiil, mis on niiskusoludelt tavaliselt värske, kuid kohati ka kuiv. Huumuslike leedemuldade huumuskattes võib eristada ketsakõdu kihtide all huumushorisondi, mis aga ei ole sellise selgusega välja kujunenud, et võiks eristada leetunud mulla. Sekundaarsete leedemuldade huumuskatte kujunemisel asendub rohurinne surnud katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele
Kuusk, vähem mänd, kask ja haab ülemine (3080 cm) kiht kergema (sl, ls1) ja alumine 12 astme võrra raskema lõimisega Rohumaad pärisaru- või palurohumaad (lss) Lõimiste piiril selgesti nähtavad sügavad keeled Moder-mull huumusprofiil, mille all A Hu 3,8 4,2%, põllul 2,5 3% Nüld 0,15 0,16% 6% kogu maafondist, 15% põllumaadest C:N metsas 14 15, põllul 10 11 Peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal Hu varu 90 100 Mg ha-1 Bioloogiline aktiivsus loodulikes m. väiksem eelnevatest Ülemise kihi tüseduse ja profiili ehituse järgi saab eristada:
vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral vähene. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise
Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus- horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast:
(mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne)
kahjustuste tõenäosus palju suurem lagunemis- ja muundumisastmes olevate aineringe ja Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on humifikatsiooni tingimustes. omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm- omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib kehvematel kasvukohtadel (see on seotud ni. mesotroofsetes tingimustes. aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga 03 amorfse metsakõdu kiht (amorfne kujutu, Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb puidus).
Valdav osa huumusainetest asub mineraalosa huumushorisondis, mis on vastupidava biogeense struktuuriga, poorne, tüse ja hästi juurestatud. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral vähene (metskäharik, kähar karusammal jt.). Iseloomulik metsahuumuse tüüp näiteks naadi kasvukohatüübile. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks
annaabi.ee 
