Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures
laboratooriumis. Jahu-löövesamblik on Eestis leiduvatest löövesamblikkest siiski kõige tavalisem. Viljakehi ei ole ühelgi löövesamblikul kunagi leitud. Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes 13 Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud
(sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. Vili ongi pähklike. 4.Õied sügomorfsed, huuljad. 5.Huulõielisi kasvab peaaegu kogu maakeral, eriti ohtrasti vahemeremaadel ja Ees- ning Kesk- Aasias. Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. 6.Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid
kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. 13 Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud
(kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied
kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises
seensümbiontidega, esineb saprofüüte. Õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10. Vili: mari v. kupar. Eelistavad happelist pinnast. N: harilik kanarbik, soo-eerika, harilik leesikas, harilik pohl, mustikas, sinikas, jõhvikas, sookail, harilik kukemari, hanevits, küüvits, talvik, kuningakübar, ümaralehine uibuleht, harilik seenlill. Sk. Huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad. Vars neljakandiline, lehed ristvastakud. Sisaldavad eeterlikke õlisid. Õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus. Vili: pähklike. N: nõmm-liivatee, rohemünt, piparmünt, põldmünt, vesimünt, valge iminõges, verev iminõges, mets-nõianõges, soo-nõianõges, koldnõges, käbihein, harilik tihashein, harilik pune, lääne- südamerohi, harilik parkhein. Sk. Korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole. Esineb piimmahl.
koguluuvili, kogupähklike liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud; juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku; liitlehed, sageli köitraoga; õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine; õisik: kobar, nutt; vili: kaun huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad, vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus, vili: pähklike ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad, õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *K2+2 C4 A4+2 G(2); lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole, suure seemneproduktsiooni ja kiire arenguga - palju umbrohtusid, sisaldavad sinepiõli, vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili; Kapsas, redis, kaalikas, rõigas
tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas Eestis looduslikult harilik saar kultuuris perekonnad sirel ja forsüütia Sugukond huulõielised – Lamiaceae - rohttaimed, poolpõõsad - vars neljakandiline, lehed ristvastakud - sisaldavad eeterlikke õlisid - õied sügomorfsed (huuljad) - kaks paari tolmukaid, - sigimik kahepesaline, arenb neljapesaliseks, igas üks seeme - õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus - vili: pähklike 7000 liiki Sugukond sealõuarohulised – Scrophylariaceae Selle sugukonna nimi eesti keeles oli varem mailaselised. Molekulaartunnuste alusel on aga sugukonna maht oluliselt muutunud ja perekond mailased on viidud sugukonda teelehelised, seega muudeti ka sugukonna eestikeelset nime
Eluvor Rohttaimed Rohttaimed Rohttaimed Rohttaimed Rohttaimed (võib m (võib ja põõsad, esineda ka esineda ka harva ka üksikuid puid ja väikesed puitunud taimi) põõsaid) puud Õie Sügomorfse Liitlehelise Väiksed Kobarõisikud, Ühtedel on õite ehitus d ja huuljad d, väikesed, lehterjad õiekate neljatine, ehituses õied. korrapärase või keeljad, õiekattelehed hulgaviljalistele d, kobaras õiekroonid korrapäraselt. omaseid ning viietise kokku primitiivseid õiega, mis kasvanud 5 tunnuseid: lihtne võivad olla kroonlehest
annaabi.ee 
