· Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ülesehitamisel on lähtutud pigem esimesest seisukohast, et filosoofiat võib käsitleda kui humanitaarteadust, mis on seotud eelkõige maailmavaateliste küsimuste käsitlemisega. Tesistest humanitaarteadustest erineb filosoofia eelkõige oma uurimisobjekti universaalsuse ehk üldisuse poolest. Filosoofia lähtub oma küsimuste lahendamisel mitte kogemustest ega mõistusest vaid mingitest üldprintsiipidest. Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee. Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas
asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
Mis on teadus? Milles seisneb teaduslik Praktilise filosoofia peamised sektorid: meetod? Kuidas erineb teadus pseudoteadusest 1) poliitikafilosoofia (selgeltnägemisest jms)? Kas ja kuidas erineb teadus filosoofiast, 2) eetika/moraalifilosoofia kunstist? 3) esteetika/kunstifilosoofia Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? 4) haridusfilosoofia NB! Sageli eristatakse ka "aksioloogiat" väärtustega tegelevat Kas ja kuidas sõltub vaatlus teooriast? Kas teadus on/peab olema osa. Ent institutsionaalselt pole see välja kujunenud (väärtuste väärtusvaba? Millistel alustel otsustatakse kahe võrdselt hea
hüpoteesi kontrollimiseks sihipäraselt manipuleerib (a) vahemuutujad (b) sõltuvad muutujad (c) varjatud muutujad (d) sõltumatud muutujad 2. Teaduslik psühholoogia on oma põhisisult ja meetodite eripäralt (a) humanitaarteadus (b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud reflekside kujunemisega (c) sotsiaalse õppimisega
· Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest.
1. Metafüüsika alaosad on ontoloogia ja vaimufilosoofia. Küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? 2. Teadusfilosoofia küsimused: Mis on teaduse olemus? Teaduse ja pseudoteaduse eristus. Kuidas erineb teadus · Nõidumisest , Posimisest, maagiast · Filosoofiast · Kunstist Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? Milles seisneb teaduslik meetod? 6.Iseloomustage filosoofia vahekorda religiooni/teaduste/ilukirjandusega Filosoofia erineb religioonist - ta ei paku taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Filosoofia II? 7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga.
Noorsoouurimuste rakendused ja noorteuuringute roll nõukogudeajal • Olukorras, kus polnud võimalikke alternatiivseid sotsiaalpoliitilisi lahendusi ning taoliste sotsioloogiliste teadmiste kanalid nagu ajakirjanduslik diskussioon ja sotsiaalteaduste õpetamine jäi ka noorsoouuringute roll napimaks kui uurimuste suunatus ja kogutud info kvaliteet oleks seda võimendanud. •Empiirilise ühiskonnauurimise alustajad tulid sotsioloogiasse teistest sotsiaal- ja humanitaarteadustest. •Eesti sotsioloogide esimene põlvkond, kes lülitus uurimistöösse oma akadeemilise karjääri algusaegadel andis tunduva osa neist, kes juhtisid “laulvat revolutsiooni”. Noorsoouuringud nõukogudejärgsel ajastul NSVL-s oli Eestis võimalik riikliku finantseerimise toel ehitada HM ja TA kaudu üles suuremahulisi uuringuid. Osana suuremast süsteemist rahuldati selle vajadusi (üleliidulised ettevõtted→ tööjõuvajadus→ haridussüsteem)→
· Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest
Ka Cassirer puudutab oma teostes traditsiooni ja uuenduste probleemi kultuuris. Ta väidab, et inimese kultuuriline tegevus ongi alati korraga kistud kahe jõu poolt ühelt poolt säilitavad ja teisalt loovad jõud. Nt müütides ja religioonis on ülekaalus säilitavad jõud, kunstis aga uuenduslikud hoovused. Aga see pinge loob samas kultuuris dünaamilist tasakaalu! Cassireri eripära suurte saksa filosoofide vaimus oli ta huvitatud nii loodus kui humanitaarteadustest. Ka teadus (mõeldes siin loodusteadusi) on üks osa inimese sümbolilisest tegevusest. Semiootika seisukohalt oluline märkus saksa filosoofina tundis ta hästi ka Jakob von Uexkülli töid (Umwelt theorie). Eesti keeles ,,Uurimus inimesest" (1944; e.k.1999: 46): ,,Inimene on avastanud keskkonnaga kohanemiseks täiesti uue meetodi. Lisaks kõigi loomaliikide juures esinevatele retseptor- ja effektorsüsteemidele leidub inimesel veel kolmaski lüli, mida võiksime nimetada sümbolsüsteemiks
· teate põhiline sisu Jakobson ütleb, et on veel kuuendat liiki informatsioon: Keskpunkt on teada ise: selle vorm, kunstiline, kirjanduslik vorm. info desifreerimise tagajärk on see et me saame aru või mõistame teadet kunstilise tekstina. võime aru saada ka et tegemist religioosse, bürokraatliku tekstiga. Kirjeldati kultuurilise sõnumi edasi andmine: sõltumatu saatjast, vastuvõtjast. mis võimaldab teateid saata. Strukturalistlik mõtlemine: Humanitaarteadustest algamas uus periood: strukturalism. 50varajaste 80ndateni. domineerib peaaegu kõigil humanitaaraladel. Sel perioodil tuntuks saanud vene folklorilisti Vladimir Propp teooria muinasjuttude skemaatilisusest. Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini.
annaabi.ee 
