hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne); teenuste järele või toodete järele, mille kättetoimetamisel kliendile osutatakse logistikateenust. Jaekaubanduses on ostetav kaup riiulil käeulatuses ja ostja tähelepanu on suunatud peaasjalikult pakutavatele toodetele. 4. Millistest alltegevustest koosneb klienditeeninduse protsess tootmisettevõttes, millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? Tootmisettevõtte ja hulgimüügiettevõte vahel on oluline erinevus see, et tootmisettevõtte puhul võib teeninduses olla osapooli olla rohkem. Hulgimüügiettevõtte ja jaeettevõtte erinevus - jaekaubanduses on personaalne pool olulisem. Jaekaubanduses klienditeenindus sõltub toodetest ja kliendi rahulolust. 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud
26. Plausible usaldusväärne 27. Dissociate Lahku lööma 28. Bias Kalduvus, eelarvamus 29. Entity Isik, olemus 30. Air carrier lennuettevõtja 31. shipment in one lot saatmine ühe partiina 32. Sustainable Jätkusuutlik, säästev 33. Sustained Stabiilne 34. Vast resources Suured varud Hulgimüügiettevõte, 35. Holesaler hulgimüüja Kaupa vedama, last, 36. Freight vedu 37. Freight depot Kaubajaam 38. Freight insurance Transpordikindlustus Laeva kandejõud 39. Freight tonnage mahutonnides 40. Freightliner Kiirkaubarong 41. Commodity Kaup, tarbeese
tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 3. Tegevusala Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile.
asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine) 2.3. Tegevusala Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt OÜ Tegevusala).
et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine) 2.3. Tegevusala Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt OÜ Tegevusala). Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks
ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 2. Kaubamärgi valik ja kontroll Oma teenuste ja toodete eristamiseks konkurentide omast on teil kasulik registreerida Patendiametis ka kaubamärgid, kuid see ei ole kohustuslik. Kaubamärgid peavad olema selgelt erinevad ja eristatavad teistest sama valdkonna kaubamärkidest
võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine) 2.3. Tegevusala Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja
Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaidf tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid Hulgikaubanduse funktsioonid Hulgilülil on mitmekülgseid ülesandeid.. Üks osa hulgivahendajaid täidab kõiki turundusfunktsioone, teine on spetsialiseerunud kas ainsale või mõnele. Hulgikauplejad jaotatakse normaalseteks ja piiratud teenustevalikuga müüjateks. Normaalne hulgimüügiettevõte ehk kaupleja täidab aktiivselt kõiki turndusfunktsioone, pakub mitmesuguseid teenuseliike. Normaalsete hulgiettevõtjate grupis eristatakse: a)suure kaubavalikuga müüjaid b)ühe tooteseeia müüjaid c)spetsialiseerunud müüjaid d)laost-e.riiuliltmüüjaid Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a)selve-hulgimüüja b)otsekaubanduse hulgiettevõte c)laialiveofirmad d)postimüügi hulgifirma e)laostmüüja 31. Hinna mõiste: maj
kasutab teistsuguseid müügimeetodeid. Hulgikaubanduse funktsioonid – ladustamine, transportimine, riski vähendamine, turuinfo kogumine, edustamine, sortimendi kujundamine, täiendav töötlemine. Hulgilülil on mitmekülgseid ülesandeid.. Üks osa hulgivahendajaid täidab kõiki turundusfunktsioone, teine on spetsialiseerunud kas ainsale või mõnele. Hulgikauplejad jaotatakse normaalseteks ja piiratud teenustevalikuga müüjateks. Normaalne hulgimüügiettevõte ehk kaupleja täidab aktiivselt kõiki turundusfunktsioone, pakub mitmesuguseid teenuseliike. Normaalsete hulgiettevõtjate grupis eristatakse: a) suure kaubavalikuga müüjaid, b) ühe tooteseeria müüjaid, c) spetsialiseerunud müüjaid, d) laost e riiuliltmüüjaid. Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a) selve-hulgimüüja, b) otsekaubanduse hulgiettevõte , c) laialiveofirmad, d) postimüügi
muutus laoaadresside sidumine ladustatavate toodetega hõlpsamaks. Arvutustehnika leviku ja ärilise otstarbega tarkvarade arendamise tõttu võeti kasutusele laoarvestusprogrammid, mis moo- dustasid enamasti ettevõtte terviklikust majandustarkvarast ühe osa. Laoarvestusprogrammis muutus virtuaalsete laoaadresside loomine ja nende sidumine kindlate tooteartiklite ning nende kogustega eriti hõlpsaks. Praegu oleks lausa mõeldamatu, et tootmis- või hulgimüügiettevõte peaks ladu ilma hoiukohti aadressilipikutega märkimata ega kirjeldataks laoprogrammis virtuaal- selt neidsamu aadresse. Laoaadresside kasutamine pole ilmtingimata vajalik tootmisettevõtte väikeses, mõne- saja hoiukohaga abilaos, kus hoitakse varuosi, abimaterjale, töörõivaid, kaitsevahendeid jne. Tänapäevases laos, millel on oluline roll ettevõtte klienditeeninduses ja mis peab töötama tootli-
dustasid enamasti ettevõtte terviklikust majandustarkvarast ühe osa. Laoarvestusprogrammis muutus virtuaalsete laoaadresside loomine ja nende sidumine kindlate tooteartiklite ning nende kogustega eriti hõlpsaks. Praegu oleks lausa mõeldamatu, et tootmis- või hulgimüügiettevõte peaks ladu ilma hoiukohti aadressilipikutega märkimata ega kirjeldataks laoprogrammis virtuaal- selt neidsamu aadresse. Laoaadresside kasutamine pole ilmtingimata vajalik tootmisettevõtte väikeses, mõne-
annaabi.ee 
