Siis kui helid vajusid hingepõhja, ma tajusin, et saksofonil ja orelil on võimalus teineteist täiendada ja tugevdada hääli. Üldistavalt võib öelda, et orel lõi ümbruskonda ja saksofon teemat. Nüüd oleks õige aeg pöörata tähelepanu muusikapaladele, mis üldjoontes kõlasid rahulikult ja heatahtlikult. Meloodiate vastukajad meenutasid ,,heledaid" jõulupäevi ning lõid hubase tunde. Erakordset huvi pakkus aga Ülo Kriguli neljas lugu ,,Huiked", mis erines ülejäänutest teostest. Viis oli täiendatud karjumiste ja südantlõhestavate oigamistega. Hõiked, mis peegeldas saksofon, ühtisid inimese nutu, häda, hüüe, appikutse ja palvega. Muusika oli kirjutatud minooris ning orel aitas rõhutada seda. Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad
maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks,
tuul on külvanud mulda! Päev nagu täna täis septembriõitsemist. Süda ei õitse. Ma laulsin laule Kuid kinkisin kõik ära. Tuul, see tänas mind Sookalmides on mu ütlemata sõnad. Tundmatu autor 12 SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi. Salme Ekbaum 13 NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma.
linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused
(kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma". o Karjaselaulud meloodiline pool pole enam ühtlase liikumisega, esineb ka suuremaid hüppeid ja kaunistusi (nt ,,huiked", ,,Aja kari siia"). o Koduste tööde laulud nt ,,Sõõru lehmakene", ,,Kokku kooreke", ,,Kee pada" o Lõikuslaulud nt ,,Põld lindudele". o Tavandilaulud: Perekondlikud nt ,,Noorikut pole kodu", ,,Sööge langud" Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani
vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus. Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni.
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas)
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 4) tüve astmemuutuse liik, vrd müürima, müürida, müürib, müüritud nautima, nautida, naudib, nauditud lugema, lugeda, loeb, loetud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 5) erinevas astmes tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt Hermann 1884 Veski 1923 Ehala 1997
käperdama ja oskar muutub väga armukladedaks ja läheb kallale. Mõlemal on näod verised ja riided katki. Kui sass välja tuleb hakkab elli otti kaitsma ja ütleb et Oskar ise algatas. Siis pannakse Elli tuppa magama ja Tiina läheb ka järgi. Sass ja Maret mõtlevad mida teha kas saata tiina ja ott minema aga kindlale järeldusele ie jua peale selle et kõiges oli süüd indrek kuna tänu temale ei tiina siia sattunud. XIV Mäel jäid huiked järjest vaiksemaks anult Elli üksinda laulis veel ja Ott viskas selle üle nalja et sport hakkab siingi võimust võtma kuna laulu saab masinasti lasta aga sporti mitte. Ott käis vabal ajal koguaeg väljas ja kutsus elligi kasa kuid ema ja isa ei lubanud seda ja ellil tuli plaan leppida oma venna ja tiinaga ära et saada nende abil majast emmale, Kuid oskar ol iselle vastu ja ei olnud nõus vanematele valetama et elli koso nendega on kuigi tegelikkuses oli hoopis koos Otiga
Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Rahvakalendri päevadest rohkem siin: http://www.folklore.ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalžanrid (I.Rüütel) 1. Hüüded ja hõiked, so. mitmesuguste tööde jm tegevusega seotud hüüded, hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne);
kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Rahvakalendri päevadest rohkem siin: http://www.folklore.ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalzanrid (I.Rüütel) 1. Hüüded ja hõiked, so. mitmesuguste tööde jm tegevusega seotud hüüded, hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne);
otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud). Laulutekstis (kui seda oli) öeldi rõhuline silp tavaliselt kõrgema hääletooniga, rõhutu(d) madalamaga. Laulu lõpus oli sageli "üllatus" senisest erinev osa, näiteks hüüe tsärr! pääsukeselaulu lõpul. 4.1. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Rütmi koordineerivate hüüete saatel lasti laeva vette, parvetati palke, tõsteti raskusi jne. Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel võis kunagi olla maagiline, kurje jõude peletav eesmärk. 4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks
väsitanud.» «Noh, selles pole midagi imelikku -- mõnikord väsitab unenägu inimest kangesti. See oli õige tublisti väsitav unenägu -- jutusta mulle sellest kõik, Jim.» Jim asus pihta ja jutustas mulle kogu loo just nii, nagu see oli olnud, ainult toredamini kirjeldades. Siis ta ütles, et peab seda unenägu seletama, kuna selles on hoiatusi. Ta ütles, esimene leede tähendavat meest, kes püüdvat meile head teha, aga vool olevat teine mees, kes meid temast eemale kiskuvat. Huiked olevat hoiatused, mida meile aeg-ajalt läkitatavat; ja kui me hoolega ei püüdvat neid mõista, siis viivat nad .meid otse õnnetusse, selle asemel, et meid õnnetuste eest hoida. Saarte hulk tähendavat pahandusi, mis meid ootavat, kui satume riiakate inimeste sekka ja igasugu alatu rahva hulka; aga kui me omaette olevat, neile vastu hakkamata ja neid pahandamata, siis ei juhtuvat meile midagi ja
annaabi.ee 
