valituks osutunud, siis ei usaldata teda enam. Sellel poliitikul on küll võimu, aga puudub vastutustunne ja austus rahva poolt. Isegi presindent võib rahvale pettumust valmistada. Ükskõik kui austatud ja usaldusväärne president kapoleks, rääkimata võimust. Tooksin näite raamatust "Popi ja Huhuu", kus ahv võttis peale vana peremehe lahkumist ohjad enda kätte ja sai täieliku võimu Popi üle.Huhuu küll vastutas ja hoolitses Popi eest, kuid Popi ei suutnud Huhuule meele järgi olla ja Huhuu peksis Popit sellepärast. Popi oli liiga alandlik ja Huhuule ei meeldinud see. Sellest ka järeldus: Võimukas inimene peab oma tegude eest vastutama, mitte teisi inimesi, antud juhul rahvast, alt vedama. Kuid vahel on võimukas olla tülinaks, võimukalt inimeselt oodatakse liiga palju. Popi ja Huhuu loos ei meeldinud Huhuule võimukas olla, kuid Popi oli väga alandlik, mistõttu Huhuu peksis Popit.
2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit
tükki liha. Huhuu hakkas liha kartma ja läks korvi juurest ära. Popi kasutas juhust ja sõi selle liha ära. Liha meenutas talle head Isandat, kes tallegi pidevalt liha tõi. Popi hakkas veelgi rohkem mõtlema, et Huhuu on ta isand. Teisel korral, kui Huhuu läks turule asju varastama, tuli ta koju tänavakoerte käreda haukumise saatel ja ta oli vigastatud. Ta tõmbus nurka ennast ravima. Popi hakkas sellel hetkel Huhuule lähenema. Ühel päeval leidis Huhuu köögist pudeli ja avas selle ning jõi ennast purju ja jäi magama. See meeldis Popile, sest see meenutas talle tema vana Isandat. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid üheskoos ja soojendasid teineteist. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast. Ühel päeval ei leidnud Huhuu enam uut pudelit ja keeras terve maja segamini seda otsides. Lõpuks leidis ta neljanurkse karrast kasti
Sööt väidab, et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja Huhuu jõhkrust. Hint seostab novelli aga Hitlerliku Saksamaaga. Täpsemalt kuidas intelligentsil kästi maalt lahkuda (Einstein, Mann jt.) ning võimu sai endale mõistmatus e. Huhuu. Rahvas oli ikkagi kõigest hoolimata truuks alamaks ja liputas sama nagu Popi Huhuule. See viimane tõlgendus ei pruugi olla ebaloogiline kuna nt. Ka Kafka kirjutas oma prohvetlikud allegooriad enne, kui Euroopas sai võimule diktatuur. · Üleüldine poliitiline tähendus ja Tuglas ise: Tuglas oli ise osalenud 1905. aasta revolutsioonis ja kasutas sümbolitena palju punast värvi, eriti Huhuu ja olustiku kirjeldamise juures ning seetõttu hakati seda seostama hilisema Venemaaga. Tuglas
saab lugeja aru, et koht või olukord mida parasjagu kirjeldatakse on loo jaoks oluline ning sellele pidi tavalisest rohkem tähelepanu pöörama. Leian, et ka vaatepunkt mõjutab lugeja arusaama loost. Hetkel tunnen lugu lugedes kaasa pigem Popile, Huhuud on kirjeldatud kui kurja ja pahatahtlikku. Samas võib-olla kui jutustaja fokusseering oleks olnud läbi Huhuu silmade, oleks võinud olukord vastupidine olla. Huhuud hoiti kinni kitsas puuris, näiteks see olukord oleks pannud lugeja Huhuule kaasa tundma. Popi jaoks see oluline ei olnud. Loo püant tekitab lugejas väga palju küsimusi, ning usun, et see oligi autori eesmärk. See oli samuti üks viisidest, millega autor sai mõjutada lugu. Leian, et novell ,,Popi ja Huhuu" on väga huvitav ning mõtlemapanev lugemine. Loo püant pani mõtlema edasiste sündmuste üle ning loos on lihtne leida seoseid reaalse maailmaga.
Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: „Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.“ Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades.
Huhuud võib pidada kõrvaltegelaseks, sest ta jääb peategelase varju ning lugeja ei tutvu tema sisemaailmaga. Tal on novellis oluline roll. Sündmused võtavad uue pöörde siis, kui ta ootamatult puurist välja saab. Ajapikku kujuneb temast Popi jaoks uus Isand. Lugeja ei saa teada, kas ka tema ootab Isandat, kuidas suhtub ta Popisse ning kuidas mõistab tema maailma. Kui Isandast saavad sündmused alguse, siis sündmused lõppevad tänu Huhuule, kes leiab kasti, mis plahvatab. Lugeja saab aimu vaid Popi suhtumisest Isandasse. Popi hoolib oma Isandast. Ta peab teda väga targaks, sest ta läheb majast välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Popi arvas, et tal on nii hea Isand vaid seetõttu, et ta on ise hea. Alguses pidas Popi ennast Huhuust paremaks. Tema arvates oli Huhuu halb, sest teda hoiti puuris ja liha asemel sai ta söögiks salatit, õunu ja muud mittesöödavat
toimuvaid sündmusi Popi arusaamadele toetudes. Huhuust maalitakse pilt kui hirmuäratavast, isegi julmast tegelasest. Seega võib öelda, et jutustaja pole neutraalne. Huhuu arusaamad Popisse ning ümbritsevasse suhtumine on jutustajale kättesaadavad vaid koos Popi hinnangutega. Huhuul ei lasta enda suhtumist sündmuste käiku seletada. Ta on negatiivne tegelane, sest ta on seda Popi silmis. Lugeja ei saa küll välistada, et Popi hinnang Huhuule on õige ja peab paika, kuid sellegi poolest on see hinnang ja Huhuu motiive asjade lõhkumiseks ja Popi kiusamiseks saab lugeja vaid ise oletada ja tuletada, tuginedes kirjeldatud sündmustele. See-eest saab lugeja teada palju Popi sisemaailmast ja tema hirmude põhjustest, suhtumisest Huhuuse ja kuidas see suhtumine sündmuste arenedes isegi muutub. Kuna Popi on harjunud kedagi Isandaks pidama, ei ole tal valikut ning uueks Isandaks saab Huhuu
viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: ,,Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes." Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 6
6.Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi. 7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ (Tuglas 1971: 259) Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad lendasid vastu seina ning maja vajus kokku. 9.Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? Mis saaks ühiskonnast, kui Popi ja Huhuu sarnased valitseksid maailma?
kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani. 7. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: „Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.“ Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades.
» häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No -- no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud
Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No — no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud
Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud. Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta
Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud. Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta
viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: ,,Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes." Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 6
annaabi.ee 
