millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Joonis 8. Teodoliit FET500 Allikas: www.asterek.ee 11 Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi "+" või "-". Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil.
Mis on nurga mõõtmine orienteeritud limbi abil? Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile või magnetilise põhjapooluse suunas nim. limbi orienteerimiseks. Sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega. Kuidas mõõta ja arvutada vertikaalnurka ja seniitkaugust ? Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertikaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0°, 90°, 180° või 270°. Mis suurused mõõdetakse trigonomeetrilisel nivelleerimisel ja kuidas arvutatakse punkti kõrgus?
5. Punkti asukoha määramise viisid. Selgita 6.Nulli asend mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. 7. Vertikaalnurga määramine. Selgita Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring (vt joonis 3.7) ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0o, 90o, 180o või 270o . 8. Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
· Polaarviis 43.NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. NA=(Lrp+Lrv)/2=0 kraadi 44.Vertikaalnurga määramine. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0o, 90o, 180o või 270o 45.Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
43. NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel. (see on arvutatav suurus) Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lRV ja lRP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. 44. Vertikaalnurga määramine. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0o, 90o, 180o või 270o . 45. Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lRV ja lRP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. Kui vertikaalringi lugemid kasvavad vastupäeva 0-360 kraadi, tuleb suuremad lugemid kui 90 kraadi teisendada väiksemateks (0-90 kraadi), kas lahutada 180 või 360°. 7. Vertikaalnurga määramine. Selgita Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertikaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0°, 90°, 180° või 270°. 8. Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. Kogutulu ja kogukulu TR TC Kogus Kogutulu Kogukulu Kasum (Q) (TR) (TC) (TR-TC)
kogutulu kõveraga joonisel 9.2. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. 68 Joonis 9.3 Kogutulu, kogukulu ja kasum Piirtulu ja piirkulu Teine võimalus kasumit maksimeeriva tootmismahu leidmiseks on piirtulu ja piirkulu võrdlemine. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada
kogutulu kõveraga joonisel 8.1. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. MIKROÖKONOOMIKA 43 Kogutulu ja kogukulu TR TC Kogus Kogutulu Kogukulu Kasum
tuletis Nende puutujasirgete tõusudest uut joonist tehes näeme, et see ei paista eelmi- sest sugugi väga palju erinevat – ainult nihutamise võrra. Natukene mälus sobrades leiame, et saadud joonis sarnaneb väga koosinusfunktsiooni graafikule: Tõepoolest, tulebki välja [lk 251], et siinusfunktsiooni tuletis on koosinusfunktsioon ning koosinusfunktsiooni tuletis omakorda horisontaalteljest peegeldatud sii- nusfunktsioon. Seega on trigonomeetrilised funktsioonid üsna eraldihoidev pere. 327 Ekstreemumid Graafiline mõtteviis aitab ka aru saada sellest, miks tuletise nullkohad on nõnda olulised. Nimelt näeme, et tuletis on võrdne nulliga täpselt kohtades, kus puutuja-