liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem. Ekvaatorilt->poolusele. Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks. Pooluselt-> ekvaatorile. 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Arktiline õhk-> külm, kuiv. Kujunes Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Talvel põhjustab pakast, kevadel külma ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk-> niiske, talvel soe, suvel jahe
vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. 10) rannikute erosioon, MIllest sõltub? Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. (lained lõhuvad rannikut, mille tagajärjel tekivad pangad ) 11) ookeanide reostus 1.nafta puurimine 2. olmereostus 3. tankerite avariid
Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurumine taimedest. Inimtegevus???? · Sademed ja aurumine:Vaata vihikust!!!!!!!!!!!!!! · Selgita maailmamere osa kliima kujunemisel: Merepind lainetab peaaegu pidevalt ning maailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1. Deltatasandik – Jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm – Oru põhjas, sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Merehoovused Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED
sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all)
Ilmakaared : Loe Põhi(N) Kirre (W) Lääs < > Ida(E) Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Hoovused on suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. Jagunevad soojadeks ja külmadeks hoovusteks. Merelist kliimat iseloomustab pilvisus, tugevad tuuled, sademeterohkus, temp. kõikumine väike. Mandrilist kliimat iseloomustab selgete ilmade rohkus, väike sademete hulk, kuiv õhk, suur temp. kõikumine. Briis on merede ja suurte siseveekogude rannikulpuhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal. Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kõrgus on 5 - 15 km ja läbimõõt mõnikümmend kuni mitusada meetrit
temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. * Jaheda vee mõjul on ka õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasademed.
vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldele nö. „otsesuunast“ – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks: soe hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas külm hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses
toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. El Nio mööda ekvaatorit liikub vastuvooluhoovus. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Merelt tulnud soe õhk liigub mäest üles, 10 kraadi juures õhk jaheneb ning kondenseerub, hakkab sadama. Mäe tipus on õhk jahe ja raske, hakkab liikuma uuesti mäelt alla. Õhk soojeneb kõrguse vähenedes. Lõpuks on kuiv ja soe õhk. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgel on jahedam, sest on adiabaatiline efekt (sooja õhumassi ülespoole tõusmisel
mingi aja kestel oma iseloomu. Alalisteks nimetatakse neid seetõttu, et nad asuvad alati ühes ja samas oookeani osas. Perioodilised hoovused tekivad regulaarslt mingite kindlate ajavahemike möödudes kindlas järjestuses, näiteks hoovused, mis on tingitud tõusudest ja mõõnadest. Ajutised hoovused tekivad ebakorrapäraste loodusnähtuste tulemusena, näiteks tuulte mõjust. Vertikaalisuunaliselt jagunevad hoovused pinnapealseteks ning põhja- ja põhjalähedasteks hoovusteks, füüsikalis-keemilistelt omdustelt aga soojadeks ja külmadeks, soolasteks ja riimveelisteks. Maailmamere troopilises osas, kus puhuvad alalised passaattuuled, moodustuvad lõuna- ja põhjapool ekvaatorit võimsad läände suunduvad passaathoovused. Kohates oma teel mandri idarannikut, tõuseb seal hoovuse survel veetase ning muutub suund - põhjpoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Neljakümnendatel laiuskraadidel mõjutavad veemasse peamiselt
Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli. Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath. Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused. Ookeani pinna taset mõjutavad ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvalt ja tugevad vihma sajud ookeani kohal.Selle tulemusel tuleb vesi
annaabi.ee 
