Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hõõrdumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hõõrdejõud, hõõrdumine, liugeh, seisuh, rõhumisjõud, seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud, veerehõõrdejõud, anett, seisuhõõrdumine, liugehõõrdumine, veerehõõrdumine, kuivhõõrdumine, veerebKuressaare ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Kaarel Polding T-12 Hõõrdejõud Iseseisev töö Õpetaja:Ain Toom Kuressaare 2014 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdumist ei kompenseeri. Hõõrdejõu vähendamise vajadusega on kokku puutunud kõik suusatajad, seevastu teemeistrid näevad vaeva, et talv
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vastastikmõju tul
laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Kehade vastastikmõju Vastastikmõjus osaleb alati kaks keha üks keha mõjutab teist. Kehade vastastikmõju
libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Selline liikumine on näiteks suuskade või kelgu liikumine lumel. Veerehõõrdumiseks nimetatakse seda kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda. Veehõõrdumine tekib näiteks jalgratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veerehõõrdejõud on palju väiksem liugehõõrde jõust. Sellepärast kasutatakse mitmesugustes masinates kuullaagreid. Kuullaager asetatakse võlli või ratta vahele. Et kuullaagrid kauem töökorras püsiksid, täidetakse kuulide vahe määrdega. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuuna
on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule
FÜÜSIKA KT KORDAMINE JOONAS SILD Mehaaniline liikumine Trajektoor on joon, Teepikkus näitab, Mehaaniline mille kujundab kui pika vahemaa Aeg näitab vaatlus liikumine on liikuva keha mingi keha läbib kestust nähtus. punkt. vaatluse jooksul. • Mehaanilisel • Trajektoor võib • Teepikkus on • Aeg on liikumisel olla sirge või füüsikaline füüsikaline muutub keha kõver, sealhulgas suurus. suurus. asukoht teiste ka ringjoon. • Teepikkuse ühik • Aja ühik on 1s. kehade suhtes. on 1m. • Mehaanilise liikumise iseloomustamise ks kasutatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse mõistet Valem: kiirus= teepikkus : aeg; v=
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõp
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõju
tekib).4p a) kui põrand on värskelt vahatatud, siis inimene võib maha kukkuda. b) Suuskade määrimisel määrdega on võimalik panna suusk paremini libisema. Miks kasutatakse vedelikhõõrdumist tahkete pindade vahel? Sest hõõrdumine vedelikukihtide vahel on väiksem, kui tahkete pindade vahel. Millist hõõrdumise vähendamise võimalust kasutatakse näiteks kuullaagrites peale vedelikhõõrdumise? Veerehõõrdumine - kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (kuullaagrid). Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördv
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist
3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Nt: Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. Keha Inertsus.
Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon
Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon
on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad te
Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada. Elastsusjõud Keha kuju ja ruumala muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni liigitatakse: · elastseks · plastiliseks Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule.
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus Füüsikaline suuru
liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD........................................................................................ 10 1.7.
g- raskuskiirendus ( 9,8 ) Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust. Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus:
Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale massiga 100g mõjub 1N suurune raskusjõud. Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele e F1=F2. Kehale mõjuvat kogujõudu nim resultantjõuks. Keha püsib paigal kui talle mõjuv kogujõud on 0. Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha, mis asub taevakeha pinna lähedal. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate pindade korral esinev hõõrdejõud on liugehõõrdejõud (jaguneb omakorda kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine
pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga s
Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) Jõuühik on 1 N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib hõõrdumine? HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks.
Elastsusjõud Deformatsioon keha kuju muutmine Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele jõule vastupanu (ei soovi kuju muuta) seda jõudu, mis kehas deformeerivale jõule vastupanuks tekib, nimetatakse elastsusjõuks Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Seisuhõõrdejõud hõõrdejõud, mis takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõud hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdumine kui ratas või rull veereb teise keha pinnal.
Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1 Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2 Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = μ* N F h – hõõrdejõud μ – hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrreldakse kaalutavale kehal
6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg 7) Märgi joonistele keha liikumise suund kui kehale mõjuvad samaaegselt mitu jõudu. 1 ovaalil liigub paremale. 2 ristkülikul liigub alla. 3 ruut püsib paigal ( samapikad jooned ) 4 .imelik kujund liigub diagonaalis HÕÕRDUMINE JA HÕÕRDEJÕUD. 1) Millist füüsikalist nähtust nimetatakse hõõrdumiseks? Kokkupuutuvate pindade vahel asinev vastastikumõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 2) Miks tekib pindade vahel hõõrdumine? Kuna kehade pinnad on karedad. 3)Millise füüsikalise suurusega iseloomustatakse hõõrdumist? Milline on selle jõu suund? Hõõrdejõud on alati vastassuunalised. Hõõrdejõu liigid :Liughõõrdejõud,seisuhõõrdejõud , veerehõõrdumine. 4) Millest sõltub liugehõõrdejõu suurus? Pindade omadusest .Raskusjõust. 5) Kuidas vähendada pindadevahelist hõõrdumist? Kui keha panna rullidele või ratastele.
Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal. Samuti on ülekoormuse all lendurid vigurlennu ajal ning autojuhid kiirendusega liikudes. 29.Hõõrdejõu liigid. Hõõrdetegur Seisuhõõrdejõud Kui keha on kaldpinnal, hoiab teda sellises asendis paigal hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema. Seisuhõõrdejõud on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Seisuhõõrdejõud
annaabi.ee 
