vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama.
venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hammastiku ja meterjali eraldav osa ja on masina plaadiga tasapinnas
Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub
Tähtsamad perioodilised (korduvad) liikumised: 1)ring(jooneline) 2)võnkumisel 3)lained. | Kõverjooneliselt liigub keha ainlt kesktõmbejõu mõju s.o. kõveruse keskpunkti poole suunatud jõud, mis on liikumissuunaga, tööd ei tee, kiirust ei uuenda ega vähenda, muudab ainule liikumissuunda. Kesktõmbejõud ei ole uus jõuliik, selleks võib olla iga jõuliik. 1)gravitatsioonijõud,kuule, tehiskaaslastele maal 2)hõõrdejõud(kurvides sõitvale sõidukile) 3)elastsusjõud(hoorattale, käijale). Kaldkurvides on kesktõmbejõuks hõõrdejõu ja teepinna elastsusjõu summa vektorsumma. Kesktõmbekiirendus a näitab, kui kiiresti kiiruse suund muutub. a ei põhjusta kiiruse suurenemist ega vähenemist vaid näitab suuna muutumise kiirust. Perioodiks T nim ühe ringi läbimise aega, ühik 1s. Sageduseks f nim ajaühikus läbitud ringide või pöörete arvu, ühik SI-süsteemis 1p/s ehk 1s , tehnikas p/min. Sagedus ja periood on pöördvõrelised.
· Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu. · Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema. · Tõmberelee- tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. 4 Tööpõhimõte
6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks. Kui hooratast ei oleks,ei oleks autol tühikäiku. Väntvõll on jõumomenti edasikandev masinadetail.Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks,mis seejärel antakse edasi jõuülekandele. 7
ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele. Õlitõrje seib töötab koos väntvõlli esimese otsa tihendiga, tõrjudes oma pöörlemisega tihendi lähedusest õli eemale. Gaasijaotusmehhanismi käitamise ajami ratas käitab nukkvõlli või nukkvõlle Hooratta hammasvöö on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit. Mootorikeps Kepsu kaudu ühendatakse väntvõll kolviga. Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär ja kepsu alumine pea. Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea ei ole lahtivõetav. Enamikel mootoritel on ülemisse peasse pressitud pronks puks(kolvisõrme liugelaager). Sellisel juhul on kolvisõrmel liikumis vabadus, kepsu ülemises peas ja
Siit järeldub, et veomootori jõudlus on otseselt seotud hooratta pöörlemissagedusega. See võib langeda kuni 2100 p/min (maksimum oli 3000 p/min) ning kriitiline alumine piir oli 1500, edasi jääb mootori jõudlus juba liiga väikeseks, et rasket bussi edasi viia. Põhjus, miks gürobussid lühikest aega kasutuses olid, peitus nende eripärastes puudustes. Üks suurim puudus on vähene kandevõime kuna bussi enda mass oli tänu väga massiivsele hoorattale juba üsna suur, võisid näiteks esimesed Sveitsis valmistatud bussid peale võtta umbes 20 reisijat. Hooratta laadimismootor rakendub ka pidurdamisel või vabasõidul, liikudes mäest alla. Sellest hoolimata oli sõidukaugus äärmiselt piiratud ühe laadimisega sai sõita 56 kilomeetrit, võttes arvesse ka peatumisi ning takistusi liikluses. Hilisemad Gentis kasutusel olnud bussid võisid sõita ka kuni 10 km. Veel üks eripära oli juhitavus
..5mm ja Vene traktoritel 35...50 mm pedaali käigupikkuse algusest mõõdetuna. See suurus kuulub kontrollimisele ja reguleerimisele traktori perioodilisel tehnohooldel. Eeldatakse, et lahutushoobade vastastikune asend ja baasmõõt on lubatud normi piirides. Algselt on see tehase poolt juba reguleeritud. Siduri veetava ketta hõõrd- e friktsioonkatteks võivad olla: Fiiberrõngad, kork, keraamilised plaadid, metallrõngad ilma kateteta. Kaheliiniline sidur on selline, kus hoorattale on monteeritud 2 sidurit, kusjuures esimene on sõidusiduri ülesannetes, teiselt käivitatakse jõuvõtuvõll. Mõlema juhtimine toimub ühe pedaali abil. Ülemine pool pedaali käigust lahutab ära sõidusiduri; surudes aga pedaali lõpuni, lahutame ära ka jõuülekandest jõuvõtuvõlli. On olemas kaksiksidur, mis tähendab seda, et hoorattale on monteeritud kaks eraldi töötavat sidurit ja kummagi juhtimiseks on kabiinis eraldi seisvad, erineva suurusega
lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub
nimelt rahvamassi-des, oleks partei kogu oma tööd ja propagandat saanud täiesti teistmoodi läbi viia. Siis oleks partei kogu oma tegevuse raskuskeskme viinud üle ettevõtetesse ja tänavatele ja üldsegi mitte parlamenti. Kuid ka partei kolmas viga seisneb lõppkokkuvõttes masside tähtsuse mittemõistmises, selle mittemõistmises, et vaimult tugevamad inimesed peavad massidele andma teatud suunas tõuke ja peale seda juba suurendab mass ise, sarnaselt hoorattale, liikumist ja annab sellele püsivuse ja visaduse. Saksa rahvuslik liikumine pidas süstemaatilist võitlust katoliku kirikuga. See omakorda seletub samuti ainult mittearu-saamisega rahva psühholoogiast. Uue partei terava võitluse põhjused Rooma vastu olid sellised: 55 Kui Habsburgide koda otsustas lõplikult muuta Austria slaavi riigiks, näisid kõik vahendid selleks temale headena
määrata edukalt nihikuga. eelsüütenurka seada ekstsentrikkruvi 2 abil (vt. joon. 59, q). Mõnedel mootorratastel ja motorolleritel on eelsüüdet Ekstsentriku esimeses piirseisus saab plaat pöörduda 15°, teises-- 20°. Plaadi pöördenurga suurendamine suurendab iseloomustava kolviasendi määramiseks hoorattale ja kar- maksimaalset eelsüütenurka (varaseim süüde), mis on terile tehtud märgid (vt. joon. 114, b «Elektron») või hoo- 34±2° enne ü. s. seisu. Minimaalne eelsüütenurk (hili- rattale süvend («Pannonia»). Viimasel juhul tuleb välja seim süüde) jääb seejuures muutumatuks ja on 4... 8° keerata kork karteri allosas ja selle avasse pista kärn, mis enne ü. s. seisu. Vajaduse korral saab hiliseimat eelsüüte-
annaabi.ee 
