Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri vaimu peegeldav ülikooli peahoone koos Toomemäel paikneva tähetorni, anatoomikumi, toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, kliinikute ja Toome sildadega on kujundanud Tartu vanalinna arhitektuurse ilme, andes linnale hellitusnimeks Emajõe Ateena.
kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja
hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu
1995. aastal eraldatigi vundamentide kindlustamiseks raha, millest paraku jätkus vaid osaliseks tööks, ja vaja oleks jätku selle protsessi lõpetamiseks. Pistelised toetused kahjuks ei aita. Tartu Ülikoolil on kavas esitada valitsusele eelnõu projekt oma peahoone ja ajaloolise tuumikhoonestuse renoveerimise riikliku programmi loomiseks. Selle kohaselt abistaks riik ülikooli kümne aasta jooksul, et päästa peahoone ja teha korda ülejäänud ajalooline hoonestu. 4 2. Pildid Vaade aastal 1860. Vaade Ülikooli tänavalt 5 Tartu Ülikooli peahoone on kaunistatud 375.aastapäevaks 6 KOKKUVÕTE Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Pormeister projekteeris hoonele peale teise korruse ja ühekorruselise juurdeehituse. Puitkarniis oli originaalis mõeldud valgeks värvituna. 16. 1964 (valm. 1968) Näitusepaviljon Sakus 1960. aastatel oli Pormeister seotud Saku asula väljaehitamisega. Uus-Saku kavandati näidisasulaks, seetõttu on ka seal palju ainuprojektide järgi ehitatud hooneid. Pormeistri projekti järgi ehitati Sakusse mitu maja Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse mehhaniseerimise hoonestu koos näitusepaviljoniga, ja hiljem ka taimekaitsejaama. Näitusepaviljoni näol on tegu väheldase ehitisega, mis sisaldab arhitekti asjatundlikke stiilivõtteid: laiade sakiliste tahkudega valge puitkarniis, varjamata puitkonstruktsioonid, punane fassaaditellis, suured klaaspinnad, mis tasakaalustavad katuse raskepärasust. · Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest sai 1971. a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus
Pärusvaldus maaomad, mida omanik võis piiramatult kasutada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: talupjad pidid alluma oma isandale Katedraal peakirik Preestervaimulik kel on õigus riituste läbiviimiseks Visitatsioon piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust Eremiit üksiklane, isik kes jumala teenimiseks kõrvaldub tsivilisatsioonist KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase. Bond Taluperemees skandinaavias Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures Valhalla Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid
kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist
küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist. Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. suur skisma aastatel 13781409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. ristisõda (teada mõiste kitsamat ja laiemat tähendust):
2010]. Piirimäe, H. (2000). Inimene,ühiskond,kultuur. Tallinn: Koolibri. Pirita kloostri kodulehekülg, http://www.piritaklooster.ee/ [vaadatud: 02.05.2010]. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 16 5. LISA 5.1. Mõisted klooster (ladina keeles claustrum - suletud paik), ristiusu munkade või nunnade kogukonna organisatsiooniline põhivorm, ka nende ühiselu põhireeglitele vastav kinnine hoonestu, kus mungad ja nunnad pühendasid oma elu Jumala teenimisele. meditatsioon - (kloostris) vaikseks (sõnadeta) palveks antud aeg. missa armulauateenistus. nunn on usulisel eesmärgil erakuna või maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav naine. palve on uskliku Jumalale suunatud palumine, et saada hinge päästmiseks hädavajalikke või kasulikke hüvesid. Palvetaja tunnistab Jumala ülimuslikkust ja alistub tema tahtele. Palve
Egiptuses, sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui ka Lääne-Euroopasse. Karolingide ajastul kujunes aga üldjoontes välja kloostri põhiskeem, koosnedes kirikust, kloostriõu e ümbritsevatest mungakongidest, abti majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitme otstarbelistest majandusruumidest (veski, õllepruulimiskoda jne). Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse e. klausuurina. Keskel oli ristikäigu ja kaevu(hoone)ga siseõu. Hoonestu lõuna- või põhjatiival asetses kirik, kiriku vastas söögisaal 42 e. refektoorium. Kiriku kooriruumi kõrval paiknes käärkamber, selle kõrval omakorda kapiitlisaal (suur esinduslik, harilikult 2-lööviline saal, kus toimusid igapäevased nõupidamised ning loeti ette peatükke /kapiitleid/ piiblist või kloostri põhikorrast. Kapiitlisaali peal oli kloostri magamisruum e. dormitoorium
annaabi.ee 
