õhutihedad; · tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. Joonisel on põranda ja vundamendisõlme radoonitiheda lahenduse näide. Joonis 3. Põranda ja vundamendi radoonitihe lahendus 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6).
Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Ehitise ehitisealune pind ääratakse 1m2 täpsusega. määratakse Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Varem ei võetud arvesse hoone osi, mis ei ulatunud maapinnast vä välja, katmata välistreppe, keldrite valgusš valgusšahte ja ka kõnnitee või maapinna kohal olevaid varikatuseid, rää räästaid staid jms. 11 Ehitisealune pind 12
Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja hoonealuse pinnase ülakiht tuleb kiiresti asendada. Eestis on majaseeni umbes 10 liiki. ( ENE NR.6, 1992 ) Ehitusmükoloogia alla kuuluvad ka mikroseened ehk hallitusseened. Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1
lõhustuv radoon 210/82, mille tolm jääb valdavalt ruumi ning on ohtlik inimese tervisele sissehingamisel. Sisse hingatud raadiumi tolmu korral emiteerib lõhustuv tuum _ ja _ osakesi ja kiirgab organismi sees _ kiirgust. Hoonesse satub radoon hoonealusest pinnasest või puurkaevu veest, kui vett võetakse diktüoneemakilda lähedastest kihtidest. Sissejoodav vesi on kümme korda ohtlikum kui sama radooni kontsentratsiooniga õhk. Hoonet saab kaitsta radooni eest hoonealuse lausisolatsiooniga, hoone ehitamisega postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ..
ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilvelõhkujaid linna majandusliku jõukuse sümboliteks. Samuti muudetakse pilvelõhkujate abil linna siluetti, mis on sageli linna sümbol ja aitab linnu üksteisest eristada. Seetõttu on paljudes
Ühe kaevu tööraadius killustikus on 15m. Radooni kaevud ühendatakse omavahel 110mm kanalitoruga. [10] Joonis 7. Radooni kaev [10]. 3.6. Õhkpadja meetod Selle meetodi puhul pumbatakse hoonest võetav õhk maja alla, et tekitada sinna niinimetatud õhkpadi. Radooni sisseimbumine on välistatud, kui põrand on õhutihe ning ilma pragudeta. Vastasel juhul võib hoonealuse ülerõhu tõttu radoon intensiivsemalt majja tungima hakata. [3] 3.7. Põrandaaluse ventileerimine Põrandaaluse ventileerimine loomulikul tõmbel on rakendatav keldrita hoone puhul. Hoonesse paigaldatakse toru, mille kaudu maja alune õhk juhitakse välja. Põrandaaluse ventileerimine mehhaanilise tõmbe juhul ühendatakse imamistorudega maja alla paigaldatavad drenaaztorud.
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine
- mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 70. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaz, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 71. Kirjeldage ehitiste lammtamise viise. * käsitsilammutus (käsiinstrument, seadmed) *mehhaniseeritud (rammimisnui, trossiga tõmbamine, ekskavaator, buldooser, betoonipurustuslõuad, kukkuv kiil, saag, demontaaz) hüdrauliline (lõhkikiiluv seade, löökvasar) *termiline (gaasilõikur, südamikuga toru, pulbriga toru, pulberlõikur,
- Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda - Katusekorrus ja pööningukorrus katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid Ehitusalune pind - Ehitusaluse horisontaalprojektsiooni pind - Ehitise alune pind määratakse 1 m2 täpsusega - Hoonealuse pinna hulka loetakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa Hoone ruumala, maht Hoone ruumala kogu hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse hoonealuseid läbisõite) 7 Kandekonstruktsioonid - Kandvad pikiseinad, ruumi planeering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba - Kandvate põikiseintega hoone, seda iseloomustab suur jäikus oma pinnas,
edasi tungida eluruumidesse; o elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; o radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; o tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6).
Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda Pööningukorrus ja katusekorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Ehitusealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind Ehitise ehitusealune pind määratakse 1m2 täpsusega Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Brutopind. Ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Suletud brutopind on kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind. Kaldpinnaga kaetud ruumides arvatakse brutopinna hulka vähemalt 1m laiune pind, mille kohale kujuneb vähemalt 1.6m kõrgune ruum Avatud brutopind on seintega piiramata, katmata hoone pind(rajatised)
Väikese vundamendi sügavuse ja sidumata kivide korral tuleb drenaaž rajada hoonest mõnevõrra eemale, et kaevamisel ei kahjustataks vundamenti. Drenaažitoru paigaldus või soojustus peab tagama, et torustik oleks külmumispiirist allpool. Drenaažitorustiku alla tihendatakse vähemalt kümne sentimeetri paksune ühtlase kaldega kruusa või killustiku alus. Hoonevälise drenaažitoru miinimumkalle on i = 0,5 % (viis millimeetrit kallet ühe meetri toru pikkuse kohta) ja hoonealuse torustiku miinimumkalle on i = 0,8 %. Drenaažitoru kaetakse pealt vähemalt kahekümne sentimeetri ja külgedelt vähemalt 102 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I kümne sentimeetri paksuse dreeniva peenkillustiku või kergkruusa kihiga (8...16 mm). Drenaažitoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev dreeniv pinnas
Haljasmaadeks mõeldud alasid mitte täis ehitada või rajada neile tehnovõrkusid. Elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega ning turvaline mängukeskkond lastele õuealade piiritlemise võimalustega. Planeerimisel ja ehitamisel näha ette majadevahelised haljasalad, mille kogusuurus peab moodustama vähemalt 2,5 m2 ühe hoonealuse ruutmeetri kohta. Haljasala peab olema vähemalt 10–20% ulatuses kaetud kõrghaljastusega (täiskasvanud puude võrade pindala järgi), mis oleksid ühenduses omavahel ning naabruses olevate haljasmaadega, et tagada inimestele takistamatu alternatiivse liikumise ja puhkamise võimalus. Parklad on soovitav haljastada nii kõrg- kui ka madalhaljastusega. Olemasolevate väikeelamute asumites on vajalik nende üldist rohelust säilitada, eriti
annaabi.ee 
