Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Homoseksuaalsus kui aristokraatlik tava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sparta, sapphoristokraatlikteena, poisse, pederastia, naistega, nooruki, kirg, seksuaalsus, homoseksuaalsus, eripärakssjata, olümpose, sõjajumalres, hauataguse, müüdid, kangelastest, kogemustega, hoole, teemadelndes, erootiline, kiindumus, hilja, seksuaalsuhted, rangelt, eakaaslaste, poisil, kandus, lugusid, privileeg, seostus, spordisKirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli)
Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5
1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale
thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena
Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune. Kangelaseeposed ,,Odüsseia" ja ,,Ilias". Homerose kirjutatud 3.Arhailise ja klassikalse Kreeka ühiskond ning eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist ekr Alataes VIII saj ekr ilmnesid taas kõik tsiv. Põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja
Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. jumalate iseloomu ei tuntud. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e
tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda
annaabi.ee 
