klass, riik) 1. 4. 7. 2. 5. 3. 6. 7) Täida lüngad sobiva uurimismeetodi abil. a. Kivististe ehk fossiile uurivad ______________ . (Kes?) b. _________________________ tõendite abil same uurida näiteks homoloogilisi ning taandunud elundeid. c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu ________________. d. Tõu aretamine on inimese _____________ valik. e. __________________ alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. __________________ abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb.
Mendeli I seadus : ühetaolisuse seadus- homotsügootsete vaemate istamisel saadase alati I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus lahknemisseadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriid põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärasuses suhtes 3:1 või genotüüpides 1:2:1 Polüalleelsus ühte tunnust määrab rohkem kui kaks alleeli Mendel 19.saj, tegi järelduse, et kui homoloogilisi vanemaid ristata, tekivad järglased genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased. Tegi mitmeid aastaid hernestega kaseid, et seda kõike tõestada Autosoomid- kromosoom, mis esineb kordsel arvul ligi kõikidel normaalseltel isenditel, ega sõltu nende soost Diihübriidne vs monoh. Dh ristamine on, kui ristamisel vaadeldavad vormid erinevad 2 tunnuse poolest. Mh ristamisel erinetakse 1 tunnuse poolest Mendel III homotsügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad
SÜSIVESINIKUD Ained, mis koosnevad vaid süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud võivad moodustada alates 3ndast süsinikust isomeere. Isomeerid on ained, mille summaarne valem on sarnane, kuid struktuur on erinev C4H10 butaan CCCC 2metüülpropaan CCC C Süsivesinikud on võimelised moodustama ka homoloogilisi ridu. Homoloog aine, mille struktuur ja keemilised omadused on sarnased. Iga järgnev homoloog erineb eelmisest CH2 rühma võrra. 1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel
lagunevad,tuumakesed kaovad,moodustavad kääviniidid,tuuma membraanid lagunevad,homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja kromadiidid vahetuvad omavahel võrdsepikkusega otsi kromosoomide ristside.Meta:homoloogilised kromosoomid koonduvad raku keskossa,kääviniidid kinnitavad tsentromeetri klülge.Ana:toimub homoloogiliste kromosoomide lahknemine poolusele,liiguvad 2 kromodiidilised kromosoomid;lahknemine on sõltumatu-kumbki tütarrakk,saab nii isalt kui ka emalt pärit homoloogilisi kromosoome.Telo:rakumembraan nöördub sisse,tsentrioolid kahestuvad uuesti,tsütokinees,rakk jaguneb 2 ja moodustub 2 rakku.Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas,DNA kahekordistumist siis ei toimu.Kromosoomid lahti ei keerdu ja tuuma membraan ei sünteesita.2.jagunemine,Pro:rakkudes on 2 kromatiidilised kromosoomid,tsentrioolid liiguvad poolusele,moodustub kääviniidistik.Meta:kromosoomid koonduvad rakku keskpaika,2 kromadiidilised.Ana:toimub 2 kromatiidiliste kromosoomide
· Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport?
Hüdroksüülrühm võib olla seotud ka muud tüüpi süsiniku aatomiga. Siis on tegemist nt fenoolide vm hüdroksüühenditega, mis aga pole alkoholid. Alkoholi molekulis võib olla mitu hüdruksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdrosüülseteks. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkohol ühe- ja mitmealuselisteks (kahealuselised, kolmealuselised jne.) Analoogiliselt süsiveseinikule moodustavad ühealuselised alkoholid homoloogilisi ridu, milles iga järgmine liige erineb eelmises ühe spsiniku- ja kahe vesinikuaatomi (-CH2-) võtta. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. 3 2.Küllastumata alkoholid
tunnuseid, mis esinesid ka lülijalgsete esivanemail. Olles lülijalgsete lähimad sugulased, võib küüsikloomade uurimine aidata lahendada mitmeid vaidlusi lülijalgsete anatoomia teemal. Näiteks lülijalgsete pea probleemi lahendus võib peituda küüsikloomade pea ja organite uurimises ning nende kõrvutamises homoloogiliste struktuuridega lülijalgsetes. Küüsikloomade aju erineb lülijalgsete omast, kuid neis on siiski mitmeid homoloogilisi närvitänke. Need erinevused ja sarnasused lubavad aimata kuidas on lülijalgsete aju arenenud eellastest tänapäevaste liikideni. Samamoodi on ka närvisüsteemiga küüsikloomade süsteem illustreerib vaheetappi eessuuste ja lülijalgsete vahel. 11 Kasutatud kirjandus Budd, G. E. 2002. A palaeontological solution to the arthropod head problem. 417. 271 275. [online] (http://www.nature.com
Linnu tunnused osaliselt keha kaetud sulgedega, tiivad, kerge luustik Roomaja omadused lõualuud hammastega, lühike saba, osaliselt soomustega kaetud keha, küünistega tiivad Kivististe vanust määratakse radioaktiivse meetodiga. Võrdlev meetod Võrreldakse kas ehitust või elutegevust või embrüoloogiat. Võrdlev anatoomia võrdleb kas organismi kogu keha ehitust või üksikute elundite ehitust. Võrdlemise tulemuse on leitud, et organismidel on homoloogilisi e sarnase päritoluga elundeid. N: Selgroogsete jäsemed. Järeldus: organismid on ühte pärit oluga aga areng on läinud eri suundadesse Võrdlev embrüoloogia võrreldes erinevatesse süstemaatilistesse üksustesse kuuluvate organismide looteid selgub, et looted on oma arengu alguses väga sarnased. (inimese, kala loode) Geneetiline võrdlus tegeldakse DNA-ga ja on leitud, et DNA-ga seotud protsessid, nagu
RFLP analüüsi kasutatakse näiteks inimese neljandas kromosoomis asuva Huntingtoni tõve põhjustava alleeli läheduses paikneva lookuse D4S10 (funktsioon teadmata) uurimisel. DS410 on polümorfne restriktaasi HindIII lõikekohtade suhtes. Sellel lookusel on kirjeldatud neli erinevat HindIII poolt tekitatud fragmentide mustrit. Iga muster vastab ühele haplotüübile (alleeli sünonüüm), seega on üksteisest eristatavad haplotüübid A, B, C ja D. Kuna homoloogilisi kromosoome on kaks, on igal indiviidil neist kaks haplotüüpi, mis kombineeruvad kümnel erineval viisil AA, BB, CC, DD, AB, AC jne. Mutatsioone DNA järjestuses on tuvastatud ka Huntingtoni tõbe põhjustava HD alleeli puhul. Huntingtoni tõbi on neurodegeneratiivne surmaga lõppev haigus, mis on põhjustatud geeni HD 5' otsas asuvate CAG järjestuste amplifikatsioonist. 17-st teadaolevast HD alleelist 11-l esineb CAG järjestus 11 kuni 34 kordusena. Haigust
sugurakkude tekkeks vajalikest tuumadest, mis on ‘konserveeritud’ suguorganites või meristeemkoes (suletud paljunemissüsteem). Seente diploidiseerumisel toimub midagi samaväärset kui bakterite konjugatsioonil. Bakterite konjugatsioonil tekkivat rekombinantsust käsitletakse kui HGT tulemust. Aga kas seente puhul on õige nimetada toimuvat HGT? Toimuv on seletatav kui algne variant meioosi esimesest jagunemisest, ajast, mil polnud veel välja kujunenud täies pikkuses homoloogilisi kromosoome. Seene diploidses tuumas võib tõenäoselt toimuda nii (1) kromatiidide vaheline ristsiire (mis toimub ka ilma kiasmideta) kui (2) kromosoomaberratsioonid – seentele on iseloomulik kromosoomi pikkuse polümorfism (Zolan, 1995; Larraya, 1999) ja aneuploidsus (Kullman, 2000). Hüüfe moodustavatel seentel võib tänu seene hüüfi tipmisele kasvule võrrelda somaatilist geenivahetust meioosiga (avatud paljunemissüsteem)
molekulide populatsioonis proovi ja sihtmärgi (target’i) komplementaarsuse alusel. Proov (teadaolev järjestus) koosneb tüüpiliselt identifitseeritud nukleiinhappe molekulide homogeensest populatsioonist (kloonitud DNA või keemiliselt sünteesitud oligonukleotiidid) ja sihtmärgi (otsitavad järjestused) moodustab nukleiinhapete segust koosnev heterogeenne populatsioon. Hübridiseerimise eesmärgiks on proovi teadaolevaid järjestusi kasutades tuvastada homoloogilisi järjestusi sihtmärk DNA-s. Kui proov või sihtmärk on kaheahelalised, siis kõigepealt nad denatureeritakse, kas kuumutamisel või töötlemisel aluselises keskkonnas, seejärel segatakse proovi ja sihtmärgi üksikahelad kokku ja lastakse komplementaarsetel aluspaaridel reassotsieeruda. Seejuures võivad moodustuda nii homodupleksid proovi ja sihtmärgi DNA ahelate vahel kui ka heterodupleksid proovi ja sihtmärgi DNA ahelate vahel. Nukleiinhappe kiibid.
kromosoomistikus (tähis 2n, keharakkudes) Haploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti poolkordsus raku kromosoomistikus (n, sugurakkudes). Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus. Üks on pärit isalt, teine emalt. Esinevad samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Genoom – täiskomplekt kromosoome (ja seega ka geene), mis pärandub ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome) ja üks paar sugukromosoome (gonosoome). Haploidne kromosoomistik, mis pärandatakse järglasele 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil
Reparatsioon toimub eri kohtades eri sagedusega. See kromosoomi piirkond, kus reparatsioone on palju, toimub pidev DNA kvaliteedi kontroll. RNA polümeraas tunneb kahjustused ära, jääb seisma kui leiab vea. Kui seisab, seostub UvrA2B kompleks. RNA polümeraas tõrjutakse välja, tekib reparatsioonikompleks (tavaline nukleotiidi väljalõikamine). Homoloogiline rekombinatsioon - Genoomi stabiilsuse säilitamiseks, et see säiluks ühesugusena - Homoloogilised kromosoomid vahetavad homoloogilisi DNA järjestusi. Ristsiire (crossingover) eukarüootides. - Homeoloogiline rekombinatsioon prokarüootides (pole homoloogilisi kromosoome) - Genoomi stabiliseerimine reparatsioonimehhanismide kaudu. - transgeensete organismide konstrueerimine (reparatsiooniensüümide abiga) - Jõud, mis hoiab genoomi stabiilsena. DNA on väga tihedalt kokkupakitud, on kogu aeg mehhaanilise surve all. Vaja tagada stabiilsus. Mitoosis ja meioosis on kontrollpunktid, mis hoiavad DNA stabiilsena.
RFLP analüüsi kasutatakse näiteks inimese neljandas kromosoomis asuva Huntingtoni tõve põhjustava alleeli läheduses paikneva lookuse D4S10 (funktsioon teadmata) uurimisel. DS410 on polümorfne restriktaasi HindIII lõikekohtade suhtes. Sellel lookusel on kirjeldatud neli erinevat HindIII poolt tekitatud fragmentide mustrit. Iga muster vastab ühele haplotüübile (alleeli sünonüüm), seega on üksteisest eristatavad haplotüübid A, B, C ja D. Kuna homoloogilisi kromosoome on kaks, on igal indiviidil neist kaks haplotüüpi, mis kombineeruvad kümnel erineval viisil AA, BB, CC, DD, AB, AC jne. Mutatsioone DNA järjestuses on tuvastatud ka Huntingtoni tõbe põhjustava HD alleeli puhul. Huntingtoni tõbi on neurodegeneratiivne surmaga lõppev haigus, mis on põhjustatud geeni HD 5' otsas asuvate CAG järjestuste amplifikatsioonist. 17-st teadaolevast HD alleelist 11-l esineb CAG järjestus 11 kuni 34 kordusena. Haigust
Bivalendis on 4 DNA molekuli ehk kromatiidi. Leptoteenis hakkavad kromosoomid teineteist otsima ja kondenseeruma. Seejärel kinnituvad kromosoomide telomeerid tuumakattele, moodustades sügoteenis sünaptoneemilise kompleksi (koosnev kromatiinainest, valkudest, DNA sünteesi- ja reparatsiooniensüümidest). Krossingover toimub pahhüteenis ning selle viivad läbi kopleksi rekombinatsioonisõlmed. Ristsiirde ajal vahetavad tütarkromatiidid homoloogilisi segmente. Selleks et meioos õnnestuks, peab igas bivalendis toimuma vähemalt üks krossingover. Sünaptoneemiline kompleks ja rekombinatsioonisõlmed lagunevad pahhüteeni lõpus. Diploteenis stabiliseerivad bivalente kiasmid, mis on krossingoveri toimumiskohas olevad sidemed. Diakineesis liiguvad bivalendid raku keskele. Ristsiirde peamine tähtsus on see, et kromatiidides toimub geneetilise materjali ümberkombineerumine.
annaabi.ee 
