jäiga keha kineetiline energia võrdub masspunkti kineetilise energiaga, millel on keha mass ja keha translatoorse liikumise kiirus. II. Kinnistelje ümber pöörleva jäiga keha kineetiline energia võrdub keha nurkkiiruse ruudu ja pöörlemistelje suhtes võetud keha inertsmomendi poole korrutisega. Keha inertsmomendiks telje suhtes nim keha kõigi osakeste masside ja nende ning telje vaheliste kauguste ruutude korrutiste summaga. Homogeensete kehade inertsmomentide valemid: 1-homog peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib varda otsa (Iz=ml2/3). 2-homogeense peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib tema keskkoha (Iz=ml2/l2) 3- homog ümmarguse ketta inertsmoment telje suhtes, mis on risti tema tasapinnaga ja läbib keskpunkti (Iz=mR2/2) 4- homog ümmarguse silindri inertsmoment sümmetriatelje suhtes (Iz= mR2/2) 5-homog õõnsa silindri inertsmoment sümmetriatelej suhtes (Iz=m(R2+r2 )/2
magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse 1)magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi.2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Osakestele mõjuv jõud homog. Magnetväljas: homog.magnetväli, mille mag.inguktsiooni vektor igas selle välja punktis ühesugune, väljas liigub laetud oskake q0 massiga m. Fl sõltub B-st ja v-st, mõlemad püsisuurused. Kuna Fl on raadiusesuunaline siis on ta risti kiirusvektoriga puutujasuunaline, olles seega kesktõmbejõiks Fl=Fkt; Mv2/r=q0*v*B sellest saame arvutada osakese ringliikumise raadiuse r=mv/q0*B Astoni massspektograaf: seade põhiosa vaakumkamber, mis on paigut tugevasse homog.magnetv-ja... m=r*q0*B/v..
seda nimetakse orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad pann kirj-l nurksulgudesse. Kui sisesfäär annab pos laengut on ta nn tahked lahused (segakrist-d). Sellised sulamid on koostiselt ja tema ruumilise kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), kompleks katioon, neg laenguga, kompleks anioon ja võib olla ka ehituselt homog-d(Cu+Ni;Cu+Au;Au+Ag).Sulamid võiv mood-da orbitaalkvantarv (l), magnetkvantarv (ml), spinnkvantarv (ms). neutr. Kompleks ioonide laengu neutral-vad vastasnimelise ka erin-sse ainekl-sse kuuluvate ühendite seg-l (N: Fe+C teras Peakvantarv määrab elektronide orbitaali en. ja isel-b tema laenguga ioonid, mis mood-vad välissfääri. või malm). Sulamite om-d sõlt komponentide om-s sisalduvusest,
Puhtaks loetakse aineid, milles on lisandeid 0,00001% või milles on põhiainet rohkem kui 95% (puhasaine). Homogeenne segu: on selline ainete (materjalide) segu, mille omad ja keemil koostis on kogu aine ulatuses ühesugused, nt lahus (lahustunud aine ja lahusti osakesed on molekulid või ioonid), õhk. Heterogeenne segu: on selline ainete (materjalide) segu, mille koostis ja omad. on materjali piires erinevad, N:suspensioon, mille osakesed on erinevad. Homog segu koosn kahest või enamast keemil koostise või strukt poolest erinevast homog osast. Reaktsiooni kiiruse mõiste, kuidas seda mõõdetakse? Näitab ajaühikus ruumala kohta tekkinud reageerinud aine hulka moolides, reaktsiooni kiirust mõõdet reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis?
Gibbsi energia muut näitab max. tööd, mida saab selle protsessi abil teha. Kôik iseeneslikud protsessid G vähenemise suunas, e. entroopia suureneb ja energia eraldub. [G = H - TS]. Pöörduvate reaktsioonide korral on süsteemi tasakaalu olek määratud Gibbsi energia miinimumiga. II KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I Reaktsiooni kiiruse sôltuvus konstentratsioonist. Keemiline kineetika keem. reakts. kulgemise mehhanismide + protsesside kiiruste uurimine. Reaktsiooni kiirus homog. süs.-s ruumalaühikus ajaühiku jooksus toimuvate elementaaraktide (min. kogus aineid, millega saab reakts. läbi viia) arv. Reaalne kiiruse môôtmine lähteainete ja saaduste kontsentratsioonide muutus ajaühikus. Massitoimeseadus reakts. kiirus on vôrdeline reag. ainete konst.-ide korrutisega. Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator.
.yon-1)D ** (*)g/y=-pn(x)/po(x) ** g/y'=-pn-1(x)/po(x) ... ** g/yn-1=-pn1(x)/po(x) (pidevad meie eelduse tõttu )(TÕESTATUD) ****Lahendite vahelised seosed: seame igale vahemikus (a;b) n-korda pidevalt diferentseeruvale fnle y=y(x) vastavusse fni Ly järgmisse eeskirja kohaselt:**Ly = p0(x)y(n) + p1(x)y(n-1) + ... + pn(x)y **nii defintud operaatorit L nim links difoperaatoriks. Selline oper rahuld aditiivsuse ja homog tingimusi **L(y1+y2)=Ly1+ly2 ja L(Cy)=C·Ly** Seega saan lin dV ** p 0(x)y(n) + p1(x)y(n- 1) + ... + p ny = f(x) ** lühidalt Ly = f (1) ** ning vastav homogeenne võrrand on kujul Ly = 0. (1 h) ***Omadus 1: Kui y1, y2, ..., yn on võrrandi (1 h) lahendid, siis on ka y = C 1y1 + C 2y2 + ... + C nyn **võrrandi (1h) lahend. **C1,C2,Cn-konst**Et y1,y2,yn on Ly=0 lahendid, ss (Ly1;Ly2;Lyn)=0 **Tõestuseks on vaja näidata, et kui Ly10, ..., Lyn0, siis L(C 1y1+... +Cnyn)0. **Ly=L(C1y1+C2y2+..
Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine: koosn kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemil omad. Puhas aine- ei sisalda lisandeid. Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog. osast (faasist). Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. 4
Puhas aine põhiainet on 95%. Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus või süsteemis on süsteemi (segu) keemiline koostisja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune . Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog osast (faasist) Faas on heterogeense süsteemi üks homog osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Keemilise reaktsiooni kiirus ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus
Emotsioonide konstruktiivne väljendamine Empaatilisuse ja sensitiivsuse arendamine teiste suhtes Sotsiaalse mõju selgitamine Modelleerimine Sotsiaalsete oskuste arendamine Grupinõustamise alustamine Hindamine ja planeerimine pidev protsess läbi nõustamisprotsessi Liikmete valik homogeensus vs mitmekesisus 17 Vanus, sugu, haridus; probleem (laste puhul vanuse poolest homog.; noorte puhul sooline kirjusus jne) Grupiliikmete omavaheline sobivus - Füüsiline meeldivus - Sarnasus - Vajaduste komplementaarsus Grupi suurus - mõjutab liikmete rahulolu, suhtlemist ja iga liikme osalust tulemuse saavutamises. Eelistatud on väiksemad grupid, kuid sageli on efektiivsemad suured (nt probleemilahendus!) =mida kompleksem ülesanne seda suurem grupp!
Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas on heterogeense süsteemi üks homog. osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Keemilise reaktsiooni kiirus ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus.
annaabi.ee 
