RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095
ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks
Varakeskaja paavstivõim Hiliskeskaja paavstivõim Kõrgkeskaja paavstivõim Lisaks kirjeldasin paavstide olemust ning tõin välja ühe mõjuvõimsama paavsti Innocentius III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea,
· Bartolomeus · Jaakobus Noorem · Andreas · Juudas (hiljem Matteus) · Peetrus · Johannes · Toomas · Jaakobus Vanem · Filippus · Matteus · Juudas (Taddeus) · Siimon 4 evangelisti + sümbolid Matteus- tiivuline inimene Markus- lõvi Luukas- härg Johannes- kotkas Petlemma täht - täht, mis juhtis kolm hommikumaa tarka Jeesuslapse juurde. Kolm hommikumaa tarka - Aasias hommikumaal elasid 3 tarka meest, kes olid uurinud täheteadust ja planeete. kord märkasid nad tähistaeval uut eredat tähte ja otsustasid et see on täht, mis paistab juutide Kuningale, kes pidi siia maailma tulema. Nad asusid teele Jeruusalemma poole jälgides tähte. Kui nad jõudsid Jeesuse juurde kummardasid nad last ja kinkisid talle kallihinnalised kingitused: kulla, viiruki, mürri. Juuda suudlus - Juudase äraandlik suudlus, millega ta vahimeestele Ketsmani aias Jeesuse välja andis
Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreetselt kandis. Valitseja oli ise ühtlasi Jumal või vähemasti Jumalaga võrdne, jumalikustatud isik. Õhtumaal nimetatakse sedalaadi valitsemissüsteeme despootiaks e teokraatiaks.
jumala käsuõpetuse rullraamaat, mis loeti joosijale ette ning see omakoprda rahvale, millega sõlmis ta koos rahvaga jumala ees lepingu, et nad järgivad teda kõiges ja pidada kõiki tema käskeja korraldusi. joosija hävitas kogu iisraelist ebajumalateenistuse ning tema valitsemise ajal ei taganenud rahvas jumalast. kirjatundja esra esra sai rahva tähelepanu palvetades ning rahvas oli õnnelik, kui ta luges ette k'äsuõpetuse. iiobi kannatused jumalakartlik ja väga rikas mees elas hommikumaal. ta oli õilis inimene kellel oli 7 poega ja 3 tütart. ta tänas alkati jumalat kordaminekute eest, kuid saatan püüdis teda hukata ja soovis et ta lakkkaks jumalat austamast. saatan väitis juymalalae et kui iiobi8 varandus ära võtta, siis ta enam ei usu jumalat, jumal vastas, et ta võib teha iiobi varandusefga mida tahab, see ei muuda tema usku. selle peale saatan tappis ta lapsed ja hävitas varanduse. iiob võttis seda rahulikult,
kõrgusega häält pill parasjagu teeb. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid - libiseda sujuvalt ühelt toonilt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada see võib siis rebeneda. Timpanit mängitakse vilt- või flanellpäiste timpaninuiadega. Sümfooniaorkestris kasutatakse 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid. Koos tuubaga olid nad kuninglikeks pillideks Egiptuses, kogu Hommikumaal ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmistati XIX sajandi lõpul. Timpan Kellad Kellad on üsna pikad metalltorud, mis on riputatud metallraamile. Iga toru teeb kindla kõrgusega häält. Puuhaamriga vastu neid torusid lüües saab pillimees mängida kirikukellade moodi kõlisevaid - kumisevaid viise
pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks
2. Gemara - rabide kommentaarid Mišnale. Ajalooline areng: 1. vana-testamendi aegne õigus – 2-5 moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2. diasporaa aegne õigus – tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj eKr. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele. Heebrea õigus kui jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud. Usu norm on õiguse norm ja vstupidi, õigus on jumalikku päritolu, vhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel. 10. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus. Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim)
1.algusaegadest kuni talmudi koostamiseni (600/650) 2.talmudi koostamisestkaasajani (1040) (juudi õiguse kirjutised)Ajalooline areng – 1.vana-testamendi aegne õigus – peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2.diasporaa aegne õigus – tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj ema. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele.Heebrea õigus kui jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud.Usu norm on õiguse norm ja avstupidi, õigus on jumalikku päritolu, avhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevatkeskvõimu pole. 9. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus.Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus.
kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest. Heebrea: Ajalooline areng 1.vana-testamendi aegne õigus peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2.diasporaa aegne õigus tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj ema. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele. Heebrea õigus kui jumalik õigus juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud. Usu norm on õiguse norm ja vastupidi, õigus on jumalikku päritolu, vahendavad rabid targad mehed. Vana testament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus juutidele ehk usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Kuidas antiigis õigus mõte kujuneb? Seal kujuneb loomuõigus ( stoitism), varem ka Aristotelese
annaabi.ee 
