· Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest.
pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus
Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post. Eraomanduses päevaleht: Hommikuleht. 6 korda nädalas päevalehed. Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993. 1995-2000 kontsentreerumine, uus süsteem Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja. 3-4 avalikõiguslikku raadiot, 30 era. Loetakse vähem, suuremad lehed erastatud. Vanad toimetajad või juhid (Kadastik, Leito). Omandi kontsentreerimine:. 1997 ASN, võeti vastu eetikakoodeks. 94-95, taheti ajakirjanikke koolitama hakata, tase nõrk, konkurents tugev
Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust.19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 19771986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986 1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978
Päevalehte on tehtud sooviga eristada seda v õimalikult palju teistest ajalehtedest, rohkem kirjutatakse majandusest ja vähem poliitikast, lisaks ilmuvad mitmekesised ja sisukad erilehed (näiteks praktilise iseloomuga EPL Aed, EPL Köök ja kaks korda kuus ilmuv EPL Tervis, kultuurihuviga lugejatele raamatulisa Arkaadia, ühisko nna ja poliitikahuvilistele ajakiri MÖTE ja lisaleht Riigi Kaitse, spordihuvilistele Jalgpallileht jne.). Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Lisainfo: Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski. Väljaandja on Eesti Päevalehe AS. Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006). Arvamustoimetaja on Külli-Riin Tigasson. Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa. Kujunduse toimetaja on Merike Pinn. Nimi: WALK Keel: vene Hind: 5.00
Meeles pidada, et tavaliselt ei osata meie soove silmist lugeda ja teada, et kõige lihtsam moodus end arusaadavaks teha on rääkida, siis on läbipõlemisest kergem üle saada. Seega- rääkigem oma tunnetest, puhakem ja meie elu saab olema lihtsam! 13 KASUTATUD KIRJANDUS Hellesten, T. 1994 ,,Jõehobu elutoas" Eesti Karskusliit Hellsten, T. 1996 ,,Elu laps" Eesti Karskusliit Küünarpuu, H. 1994 ,,Läbipõlemissündroom: mis ja miks?" Hommikuleht Küünarpuu, H. 1996 ,,Sõbrad pääsevad läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Lehtsaar, T. 1994 ,,Hingepilk" Olari, J. 1996 ,, Enesetäiendamine päästab kiiresti läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Pulver, A. 1996 ,,Enesepiitsutamise pahupool" Pühapäevaleht Saarma, J. 1995 ,,Depressioon" Valgus Tuulik, V. 1979 ,, Emotsioonid ja tööhõive" Valgus 14
tegevus suuremalt jaolt ei erine. Ainult üksikud asjad ja pisidetailid, mida on natuke kohendatud või on reeglid ning kohustused, mis mõndades kloostrites eksisteerivad ja mõndades mitte. 15 KASUTATUD KIRJANDUS Hansen, R. Igaüks võiks kogeda Jumala armastust. Õhtuleht, 21.12.1996, lk 2-3. Johannes, E., Pilvre, B. Ettevõtlikud nunnad tahavad oma kloostrit tagasi. Hommikuleht, 30.07.1994, lk 9-10. Jörälv, . (2003). Püha Birgitta imeteod ja reliikvia. Tallinn: Kunst. Kilumets, M. (2007). Päev nunna elus. http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7737 [vaadatud: 08.05.2010]. Piirimäe, H. (2000). Inimene,ühiskond,kultuur. Tallinn: Koolibri. Pirita kloostri kodulehekülg, http://www.piritaklooster.ee/ [vaadatud: 02.05.2010]. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Järgmised 25. oktoober rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast. 29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest. 18. Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest. detsember 18.–28. Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid. detsember 1993 4. jaanuar Hakkas ilmuma Hommikuleht. Pariisis kirjutasid presidendid L. Meri ja François Mitterrand alla Prantsuse Vabariigi 26. jaanuar ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule. Kirjanik Hando Runnel sai Henrik Visnapuu auhinna, sest ta „on üle aastate aidanud 4. veebruar elus hoida eestlaste iseteadvust rahvusena”; 30. aprillil anti talle ka Juhan Liivi luuleauhind. Tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva
2008. Laste agressiivsus nooremas lasteaiarühmas ja õpetaja reageerimine. TPS diplomitöö. Käsikiri. Kraav, I. 2007. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn. Kraav, I. 1996. Kui turvaline on lapse elu Eestis. Haridus, 3. Leontjev, A. 1977. Dejatelnost. Soznanije. Litsnost. Moskva. Lewis, C. 1992. Lihtsalt kristlus. Tallinn. Lewis, C. 1994. Mõtteid Psalmidest. Tallinn. Lewis, C. 1998. Tabatud rõõmust. Tallinn. Lewis, C. 2000. Pahareti kirjapaun. Tallinn. Lihhatsov, D. 1993. Playback. Hommikuleht, 6. november. Läänesaar, S. 2007. Laste väärkohtlemine. - Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn. Madise, I. 1992. Maria Montessori. Tallinn. Maide, Ü. 2005. 4-5-aastaste laste mängus väljenduvad kõlbelised väärtused. TPS diplomitöö. Käsikiri. Maslow, R. 2008. Motivatsioon ja isiksus. Tallinn. Maugham, W. S. 2004. Kokkuvõtteks. Tallinn. Miller, A. 2007. Sinu enese pärast. Tallinn. Mitchell, B. 1988. Morality: religious and secular. Oxford. Moor, A. 2000. Nimetu. Tartu.
Aastail 1987- 1990 tõusis perioodikaväljaannete koguarv 3,7 korda ning väljaannete kogutiraaz kahekordistus, ulatudes 2,55 miljonini. Paari järgneva aasta jooksul aga vähenes väljaannete hulk majandusraskuste tõttu märgatavalt. 1990. aastate alguses erastati enamik ajakirjandusväljaandeid, esialgu läksid kõik mõjukamad riiklikud lehed oma tegijate omandusse. Rahva Hääle erastamise käigus tekkis 1994 selle kõrvale Eesti Sõnumid, 1995 ühinesid 1993 asutatud Hommikuleht, Rahva Hääl ja Päevaleht, moodustades Eesti Päevalehe. Sel perioodil asutatud väljaannetest on praeguseni mõjukamaid nädalaleht Eesti Ekspress, mis tekkis 1989. aastal. Esimese välisinvestorina Eestis asutas Bonnier Grupp 1989. aastal nädalalehe Äripäev, mis praegu ilmub päevalehena. Eesti Ekspress ja Äripäev olid väljaanded, kus hakati rakendama Lääne ajakirjandustavasid. Alates 1993. aastast hakkasid suuremad meediaettevõtted ostma üles väikesi, üht-kaht
annaabi.ee 
