Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" ,
Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks
saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht
”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi. • Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu Feliks Martens. • Sisseastumiseksami sooritas ta suurepäraselt. Kui professor Louis Homilius palus poisil midagi improviseerida, siis kahtles isa kas ta sellega hakkama saab. Kui aga Artur oli improviseerimise lõpetanud, olevat professor Homilius isale öelnud: "Kallis kolleeg, te ei teagi, mida teie poeg oskab". • Õpingud konservatooriumis kulgesid edukalt, ning Kapil polnud ka materiaalseid probleeme nagu paljudel tema kaasmaalastel, kellel polnud Peterburis lähedaseid sugulasi. Artur Kapp sai andeka õpilasena kohe ka stipendiumi. • Algul õppis A
orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 18931892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende avamäng " Julius Caesar " (1896), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks
Kehva tervise tõttu sõjaväkke ei lähe, sureb 1918 kopsupõletikku. TÄHTSUS: on 1, kes hakkab eestis kirjutama sümf. muusikat. Esimesena kirjutas: 1)Pet. lõputööks kirjutab 1897 sümf. kantaadi (Tolstoi tekstile) “Johannes Damasuusest”. Kantaat – mitmeosaline suurvorm solistidele, koorile, orkestrile. 2)Klaverikontsete (1897) (klaver+ork). Miina Härma 1864-1941. On Peterburi konservatooriumis lõpetanud organisti eriala, õpetaja oli Homilius. Pärast oli tugev organist, on andnud kontserte ka Saksas ja Venemaal. Oli Tartus muusikaõpetaja. Oli aktiivne koorijuht, pani kokku segakoori (3. laulupidu) võistulaulmiseks. On olnud laulupeo üldjuht, helilooja (koorilaulud). Laule jagatakse 3 gruppi: 1)patriootilised, isamaalised- “Meeste laule”, “Isamaa, õitse sa”; 2)lüürilised “Ei saa mitte vaiki olla”; 3) rahvalauluseaded “Tuljak”, “Pidu hakkab”. On kirjutanud kantaadi “Kalev ja Linda”
koorikomponist? Hermann 35. Milline eestlastele väga tuntud laul on pärit laulelusest „Uku ja Vanemuine“? „Kungla rahvas“ 36. Nimeta 3 asjaarmastajat heliloojat, kes sündisid 19. Saj lõpus või keskel? Kunileid, Saebelmann, Hermann 37. Nimeta mõni Peterburi konservatooriumi õppejõud, kes õpetas eestlasi (nimi, eriala). Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala?
Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (prof. Homilius) ja kompositsiooni (prof. Johannsen). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (pärast Johannes Kappelit). Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi 2
Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse
uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”. Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( „Largo”, „Varas”). Johannes Kappel ( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind
gid kuulmis a e järgi kirikulaule. Aastatel1902 1911 õppis Pe etPeterburi er Kons erv ato oriu orelit, algul mi s Louis Homilius klas e si s, pärast viimas e surmJac a qu e s Sa m u e l Hand (ven s c hini e ) klassi s. Ta õppisAleksan
Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle. Töötab Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsmaid teoseid on kantaat ,,Johannes Damaskusest". Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor(Joonase lähetamine), klaverikontsert, sümfooniline teos(avamäng ,,Julius Caesar"), programmiline helitöö(,,Walpurgi burlesk"), esimene keelpikki kvartett 2viiulit, vioola ja tsello
annaabi.ee 
