· Vannutati presidendiks 4. märtsil 1861 · 4. veebruar 1861 Ameerika Riikide Konföderatsioon · 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda · Bull Runi lahingu kaotamine Virginia osariigis juulis 1861 - orjanduse küsimus sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks kuulutas vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad · Lincoln võttis 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte · talundiseadus (Homestead Act) - kokku sai selle alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast · 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Ühendriikides vabaks · 25. veebruar 1863 alus riigipankade süsteemile, tulumaks · 3. märts 1863 kohustuslik ajateenistus · Gettysburgi lahing purustati Konföderatsiooni armee · 8. detsember 1863 amnestia Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima
Francisco dates to 3000 BC. The Yelamu group of the Ohlone people resided in several small villages when a Spanish exploration party, led by Don Gaspar de Portolà arrived on November 2, 1769, the first documented European visit to San Francisco Bay. Upon independence from Spain in 1821, the area became part of Mexico. Under Mexican rule, the mission system gradually ended and its lands began to be privatized. In 1835, Englishman William Richardson erected the first independent homestead, near a boat anchorage around what is today Portsmouth Square. Together with Alcalde Francisco de Haro, he laid out a street plan for the expanded settlement, and the town, named Yerba Buena, began to attract American settlers. Commodore John D. Sloat claimed California for the United States on July 7, 1846, during the Mexican-American War, and Captain John B. Montgomery arrived to claim Yerba Buena two days later. Yerba Buena was renamed San Francisco on January 30 of the next year,
vabastatud olid aadlid, vaimulikud, kaupmehed. 23. 1860.a oli USA elanikkond 31,4 mln. Orje oli 4 mln. 24. Põhja osariikide majandus enne USA kodusõda oli edukas, tööstuslikult enam arenenud ja põllumajandus oli väiksem majapidamine. 25. Lõuna osariikide majandus enne USA kodusõda oli halvem, tööstus vähearenenud, põllumajanduse aluseks olid suured majapidamised – istandused. 26. USA kodusõja ajendiks oli orjuse probleem. 27. Lincolni „Homestead Act“ oli jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad, 5- aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale. 28. USA kodusõda toimus 1861-1865, selle võitis Põhja osariigid. USAs kaotati lõplikult orjus 1865.a. 29. USA tõusule saada maailma juhtivaks tööstusriigiks aitasid kaasa: palju kasutamata maavarasid palju sisserännanud tööjõudu lai siseturg
Konföderatsioon Suurbritannia vastu 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris 1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing saadi lüüa, ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas. Naastes valitseb 100 päeva. Homestead Act 1862 talundiseadus asunikele 18.juuni 1815 Waterloo lahing Prantsusmaa armee hakati maafondist läänes maid jagama madala purustati, Napoleon saadeti St.Helena saarele riigilõivu eest, pärast 5.aastat sai peremeheks. 1.jaanuar 1863, Kõik orjad olid vabad, Armeesse mobiliseerimine 1.juunil 1863 purustasid Ühendriikide väed Konföderatsiooni jõud Gettysburgi lahingus, lõunaosariigid olid kurnatud, 9.aprill 1865 viimane
org/the-olmsted-legacy/frederick-law-olmsted-sr ) Kui noor Olmsted oli lõpetanud 1838ndal aastal Phillipsi akadeemia ja oli valmis astuma Yale’i ülikooli, nõrgenesid tema silmad sumahhi mürgistuse tõttu ja ta loobus kolledži plaanidest. (Viide 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) Pärast töötamist meremehe, kaupmehe ja ajakirjanikuna asustas Olmted 1948 aasta jaanuaril talu lõunarannikule, mille tema isa aitas tal omandada. Selle farmi algne nimi oli Akrely Homestead, mis nimetati Olmsted’i poolt ümber Tosomock Farm. Hiljem andis omanik Erastus Wiman sellele nime „The Woods of Arden“. (Viide 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) 13. juunil abiellus Olmsted Mary Cleveland (Perkins) Olmsted’ga, kes oli ta venna Johni lesk. Neli oli kaks last, tütar Marion, kes sündis 28. oktoobril 1861 ja peog Frederick Law Olmsted, Jr. Nende esimene laps John Theodore Olmsted suri 13. juuni 1860, kui ta oli alles lapsekingades. (Viide 5
augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 20. mail 1862 kinnitas president talundiseaduse (Homestead Act), mille alusel hakati asunikele riiklikust maafondist maad jagama. Iga täisealine USA kodanik võis selle kohaselt saada madala riigilõivu eest Ühendriikide lääneosas kuni 65 hektari suuruse maatüki valdajaks ja olles 5 aastat seda hooldanud, ka selle täieõiguslikuks omanikuks. Kokku sai talundiseaduse alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast. 16. aprillil 1862 kaotas Lincoln orjanduse pealinna Washingtoni osariigis Columbia distriktis. 19
kasuks - 6. augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862.a ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 20. mail 1862 kinnitas president talundiseaduse (Homestead Act), mille alusel hakati asunikele riiklikust maafondist maad jagama. Iga täisealine USA kodanik võis selle kohaselt saada madala riigilõivu eest Ühendriikide lääneosas kuni 65 hektari suuruse maatüki valdajaks ja olles 5 aastat seda hooldanud, ka selle täieõiguslikuks omanikuks. Kokku sai talundiseaduse alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast. 16. aprillil 1862 kaotas Lincoln orjanduse pealinna Washingtoni osariigis Columbia distriktis. 19
konföderatsiooni väed vallutasid Fort Sumteri. 23 põhjaosariiki olid küll majanduslikult tugevamad, kuid sõjaks valmistumata. Seetõttu saavutasid konföderatsiooni väed 1861-62 sõjalist edu. 1862.aasta teisel poolel said Richmondit ründavad põhjaosariikide peajõud kindral G.B.McClellani juhtimisel kindraleilt R.E Leelt ja T. J. Jaacksonilt lüüa. (ENE 1, 1985, lk. 201) 1862 võttis föderaalkongress vastu mässajate varanduse konfiskeerimise ja ja surmanuhtluse seaduse ning Homestead Act'i, kuulutas lõunaosariikide neegriorjad alates 01. jaanuar 1863 vabaks. Põhjaosariikide väkke astus umbes 190 000 neegrisõdurit. 1863 toimus sõja kuulus pööre: 1.-3. juulil said konföderatsiooni väed lüüa Gettysburgi lahingus, 6 4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest,
Abraham Lincoln for President (he's against slavery) South Carolina + 10 other states separated from the USA =>the Confederal state of America => Civil War 1865 slavery was abolished everywhere but Missisippi · The role of Abraham Lincoln Uneducated, but still considered the best President Nominated for precidency in 1860 Renomination during the Civil War Emancipation Proclamation (slaves free) Wrote Habreas Corpus (court decides if government can detain smt) 6 The Homestead Act (Anyone who had never taken up arms against the U.S. Government, including freed slaves, could file an application and get land) · The role of Andrew Johnson Vice president of the Unites States Became the 17th President after Lincoln's assassination Wasn't liked No support from southern states The Tenure of Office Act (banned president from his powers) Impeached in 1868 (umbusaldust avaldama) Bought Alaska in 1867 for $7 million The rejection of the 14th Amendment The 14th amendment
· ,,Vanad immigrandid", ,,õiged" ja soovitud ameeriklased olid protestandid (va iirlased): WASP · 1830. Aastatel 1/3 on iirlased, 1840-1844: 250 000, 1851: 250 000 , 1840-1870: 2milj iirlast · Rajavad perefarmid · 1848-1855 rändamise põhjuseks näljahädad (iirimaa), poliitilised rahutused- repressioonid (saksa aladel) · 1840. Aastatest alates levib Euroopas müüt Ameerika kuldmaast (vvärismetallide leiud eriti peale kodusõda) · Homestead act (1862): (uutel Kaug-Lääne) aladel uusasunik saab (põllu)maad tasuta 64 ha eeldusel, et ta tasub 10 dollarit ja elab valdusel vähemalt 5 aastat. · Peale kodusõda USA põhjaosariikide tööstuse kiire areng, kuna jätkub odavat tööjõudu · Ajutine vähenemine 1870. Aastatel kui USA-s oli majanduslangus Immigratsiooni II laine (1880-1914) 1881-190: saabus 23 milj. · Suurim ränne ajaloos !
pres.Lincoln(1860) Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolnivalitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega, mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Homestead Act. Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Setsessioon- 11 lõunaosariiki- ei tunnustanud Lincolni, kuulutasid välja oma konföderatsiooni ning presidendi. Un vs Kon- blokaad lõunaosariikide toodangule- nende jõukus kuivas see läbi kokku. Grant- Uniooni vägede armee juhataja sõja lõufaasis, vastu kolonel Lee’le lõunast. 1865 Virginia rahu- hukkus 620-700 tuhat inimest. Lõunaosariigid olid
1855 tekkis ka vabariiklik ehk viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). See liikumine oli orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. abolitsionistlik raamat "Onu Tomi onnike" avaldas 1850. aastate orjandusdebattidele sedavõrd tugevat mõju, Stowe oli selle autor. Homestead Act. Homestead act pidi aitama jagada riigimaad tahtjatele Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamiste põhjustena on nimetatud
asutatavatesse osariikidesse · Põhjaosariigid olid edukad tööstuses · Lõunaosariigid edukad põllumajanduses · Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Ühendriikidest neist tekkis Ameerika Riikide Konföderatsioon 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas. Homestead Act 1862 talundiseadus asunikele hakati maafondist läänes maid jagama madala riigilõivu eest, pärast 5.aastat sai peremeheks. 1.jaanuar 1863 Kõik orjad olid vabad Armeesse mobiliseerimine 1.juunil 1863 purustasid Ühendriikide väed Konföderatsiooni jõud Gettysburgi lahingus, lõunaosariigid olid kurnatud, 9.aprill 1865 viimane otsustav lahing Ühendriikide võit. 14. aprill 1865 A. Lincolni tapmine Washington Fordi teatris, mõrvar John Wilkes Booth.
annaabi.ee 
