· Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid kuna nad avastasid selle lääneosa, kus oli kõrb ei tuntud selle riigi vastu huvi enam kui 150 aastat. 1770 avastas kapten James Cook ida osa, mis tänu oma parasvöötmelisele kliimale oli sealne taimestik liigirikas ja ta kuulutas selle piirkonna Briti kolooniaks. Aastal 1901. Sealsed 6 kolooniat iseseisvusid ja riigi nimeks sai Austraalia 5.) · SKP:$38,200 · Rahvastiku hõivatus töösektorites: Primaar sektor: 3.4% ,sekundaar sektor: 26.8%,
Oalt poolt andis vastulöögi hertsog Alba kelle terrorirziimis hukati klavinistide vastuhaku peatamiseks mitu tuhat inimest. Kuna Hispaania ei suutnud oma kontrolli Madalmaade üle säilitada ja jagunes kaheks, Põhja- Madalmaad, kus valitses kalvinism ja Lõuna- Madalmaad, kus oli valitsev katoliiklus. 1585. toimunud vabadusvõitluses sai Lõuna- Madalmaa lüüa, kuid Põhja- Madalmaast moodustati Ühendatud Provintside Vabariik mida tänapäeval kutsutakse Hollandiks. Toimunud sündmused andsid tõuke Madalmaade kunsti ja teaduse arengule ja tõstsid nad juhtivate kultuuririikide sekka. Reformatsioon muutis elu nii Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Madalmaades. Tagajärjed olid küll erinevad kuid neid kõiki ühendas ülestõus kaoliku usu vastu. Saksamaal oli nüüd lubatud kaks erinevat usku ja kiriklikud tegevused muutusid palju lihtsamaks ja odavamaks. Sveitsis lihtsustati samuti jumalateenistusi, kuid seal hävitati lisaks
1884 abiellub ta Constance Lloydiga 1885 sünnib poeg Cyril 1886 sünnib poeg Vyvyan. Ta läheb ajakirja tööle Woman's World. Ta hakkas kirjutama munjasjutte oma poegadele ja andis välja raamtu Õnnelik Prints 1888. 1890 novell Dorian Grey portree aasta hiljem ilmub raamat. 1892 näidend Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks. Ta kirjutab memuaare Vanglast ja annab välja REandingi vangla ballad 1898. pärast seda rändab ta ringi euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära
Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566. aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17 sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks (kõrge elatustase ka alamkihil, peaaegu kõik oskasid lugeda ja kirjutada, kõrge tolerantsus, sõnavabadus). Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Maailmakuulsaks sai Hollandi maalikunst (Rembrandt, Rubens). Kuna Henry VIII ei sündinud troonipärijat, siis pärast tema surma dünastia ei saanud jätkuda. Peale Edward
Reformatsiooni käigus üritas ta maha suruda kalvinismi, see tekitas ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu. Ülestõusnud kutsusid end göösideks. 1566. a. pildirüüste, mäss. Felipe 2. Saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme
väike. Üheks näiteks võib tuua VERMEER-i, kes kujutas peamiselt interjööre1-2 inimesega. · Portreekunst ( portreemaal) tehti tihti grupiportreid. Üks kuulsamaid esindajaid on HALS, kes osaks siduda inimesi nende tegevusega. Tema maalides avaldus kujutava inimese iseloom kõige paremini. · Natüürmort esemete kompositsatsiooni kujutamine maalil. KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh
riidekapi põhjas on puukingad, aias tulbid ja sahvris hunnik juustukerasid Iseloom Hollandlased taluvad kõike, juhul, kui see ei piira nende enda vabadust: nad sallivad prostituutide enesepakkumist akende peal, meeste omavahelist niilustamist, kohvipoode, kus saab leti ääres kanepit osta ning kogu maailmast kokkutulnud põgenike ja immigrantide kentsakaid kombeid. Nad taluvad isegi seda, et inimesed nende kodumaad pidevalt Hollandiks kutsuvad, kuigi Hiolland on tegelikult üks osa Madalmaadest. Väärtushinnangud Hollandlased on sündinud kaupmehed ja paari sajandi pikkune edu selles vallas kinnitab nende usku, et äri on põhiline. Iga usina kaupmehe varjus pesitseb protestantlik tööeetika. Hollandlased usuvad, et kõik nad sündisid siia ilma vaeste patustena ning et see maailm on koht, kus teha tööd ja pattude all kannatada. Neil on tulnud teha isegi endale maad, kus elada, võttes seda merelt
Amsterdamist. 4 Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen) · Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Hollandi, kuna see riik on mind alati huvitanud. Huvipakkuvaid valdkondi on mitmeid, alustades kunstnikega ja lõpetades tulpide ning puukingadega. Seega tunduski hea võimalus saamaks rohkem teada sellest riigist. 3 ÜLDANDNMED Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 366 600 (2007) Pealinn: Amsterdam Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km Naaberriigid: Saksamaa ja Belgia
Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks. · 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi. Edasi juhtis vabadusvõitlust tema poeg Oranje Maurits: silmapaistev organisaatior ja väejuht. Riiki toetasid oma huvides Inglismaa, Prantsusmaa. Esimene hävitas 1588.aastal Hispaania laevastiku Võitmatu Armaada. · 1609.aastal sõlmis Hispaania Madalmaadega rahu tunnustades vabariigi iseseisvust. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks alles 1648.aastal Vestvaali rahu.
46 · Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused: · Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindlusslinna.
annaabi.ee 
