5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent
kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks valitud loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 200 võrgustiku. Kaitse korraldamine: · iga riik valib ise katsemeetmed, mis peaks tagama ohustatud liikide ja elupaikade säilimise · väljaspool kaitsealasid asuvatest aladest saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.
1)navigatsiooni paranemine ( Eriti Pisku madalik), mereohutuse tõus. 2)Atraktiivsuse tõus ja turistide külastavus 3)Suurte laevade(kruiisid) vastuvõtt sadamas ja nende seisutingimused. 4.11 Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise või vältimise võimalused (s.h avariide ennetamise meetmed ja tagajärgede likvideerimise võimalikud lahendid) alternatiivlahenduste kaupa. 0 Alternatiiv 1.Peab kehtestama reeglid Kuressaare, Abruka ,Mullutu-Loode ja Kura kurgu hoiualadel mereliiklejatele väikesaartel, laidudel ja Kuressaare sadama sissesõidutee vallidel.(0-alternatiiv). I Alternatiiv 2. Süvendamist ja kaadamist teostada teatud ajaperioodil (vältida tööde teostamist aprillist juuli lõpuni), et vältida tekkiva tahke heljumi settimist kalakoelmutele. 3.Vältida Laimadala lõunatipust 100m lõuna pool süvendustööde tegemist septembris ja oktoobris, vältimaks rändlindude häirimist Kuressaare lahe peatuspaigas. 4
elupaigatüüpe, mis võivad olla Eesti tavalised, kuid on Euroopas haruldased. (Richard B. Primack, 2004) Hoiualad Hoiualad on Natura liikide, elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad väljaspool kaitsealasid. Vastavalt linnudirektiivile nimetatakse hoiualasid Euroopa Liidu tähtsusega linnualadeks ja vastavalt loodusdirektiivile loodusaladeks. Nendel aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) · Hoiualadel keelatakse ainult need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada nende liikide elupaiku ja kasvukohti, milleks hoiuala on moodustatud, s.t tuleb tagada neile liikidele soodne seisund · Hoiuala piires oleva kinnisasja valdaja peab esitama ühe kuu enne tegevuse algust hoiuala valitsejale(keskkonnateenistusele) hoiuala teatise kavandatavatest töödest · Ühe kuu jooksul teatab valitseja kas kavandatud töö on lubatud või lubatud vastavatel
Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Nendel kaitsealadel, kus kaitse-eeskiri veel puudub, tähendab võrgustikku arvamine vajadust kiirendada oma töid. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Natura-võrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud. See käiib ka Natura-alade naabruses planeeritavate tegevuste kohta. Kui maaüksus jääb aga Natura-alasse, on võimalik tulevikus saada toetusi EL-st loodusväärtuste
Kivististe kaitse sarnaneb liigikaitsega: kaitstakse kivististe leiukohti. Eraldi võetakse kaitse alla haruldased Kategooria Taimeliike Leiukohad ja ohustatud kivistised. I kaitse-kategooriasse arvatakse Kaitse- ja hoiualadel, Väljaspool kaitstavaid alasid PEP* püsielupaikades haruldased ja II kaitse-kategooriasse ohustatud
Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende režiim muutmata. Nendel kaitsealadel, kus kaitse-eeskiri veel puudub, tähendab võrgustikku arvamine vajadust kiirendada oma töid. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Natura-võrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitserežiimi, saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.
2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal? Linnualal kaitstakse linde ja looduskaitsealal kaitstakse loomi ja taimi
2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 124. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 125. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal? Linnualal kaitstakse linde ja looduskaitsealal kaitstakse loomi ja taimi
6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal? Linnualal kaitstakse linde ja looduskaitsealal kaitstakse loomi ja taimi 127
kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja selle tõttu erineb ka nende elustik. Eestis kaitstakse metsi: · Kaitsealadel; · NATURA 2000 hoiualadel (metsa elupaigatüübid); · Metsa võtmebiotoopidena ehk vääriselupaikadena (majandatava metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahend); · Olemas on ka haruldaste metsakoosluste loend. Poliitiline kokkulepe metsanduse arengukavas: 10% metsadest on range kaitse all ning tagatud on tüpoloogiline esinduslikkus (soovitavalt ka sidusus ehk võrgustik). Praegu ligikaudu 8% (osa kktüüpe ülemajandatud!). Väärtuslike loodusmetsade tunnused (Natura 2000 vanade loodusmetsade määratlemisel):
annaabi.ee 
