tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis vaadelda eelkõige õppimise takistajana. Töötajate hoiakud on peetud organisatsiooni tulevase edu indikaatoriks. Kindlaks on tehtud hoiakute käitumist motiveeriv roll ja hoiakute mõju informatsiooni töötlemise protsessile. Organatsiooniliste muudatuste kontekstis on olulisteks hoiakuteks suhtumine muudatuste kasulikkusse ja hinnang juhtide kompententsusele. Et muudatuste vajalikkuse üle otsustada, vajavad töötajad informatsiooni. Seega on ka informatsioon oluliseks elemendiks. Kõige enam uuritud hoiak on rahulolu tööga. Vaatamata uuringute arvukusele on tulemused ikka veel vastuolulised ja eri maades erinevad. Mõju avaldavad nii sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud erisused kui ka töö iseloomu muutumine
Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) 5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne mina-pilt toob aga kaasa rohkem vaidluseid ja tülisid. (Krips, 2005) Toskala nimetab enda kohta käivaid hinnanguid baasilisteks hoiakuteks enesearmastus, sallivus ehk tolerantsus ja eneseusaldus. Kolm eelnevalt mainitud baashoiakut käivad käsikäes, mis tähendab, et üks ei saa ilma teiseta olla. (Krips, 2005) Enesearmastus tähendab enese tunnetamist hea, tubli ja võrdsena. Sallivus nii iseenda kui ka teiste vastu loob võimaluse enesearmastuseks. Sallivus nõuab enese aktsepteerimist just sellisena, nagu sa oled; lugupidamist enda vastu. Eneseusaldus siinkohal on seotud samuti
Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledzis või ülikoolis. Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad hiljem teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks ja väärtusteks. Elukestev õppimine- lähtutakse vanasõnast ,,inimene õpib kogu elu", alustatakse õppimisega juba emaüsast ning lõpetatakse siis kui ise lahkume. Eluhõlmav õppimine- elukestev õppimine laiaulatuslikumalt- õpitakse kõikjal ja kõikides eluvaldkondades. Formaalne õppimine- Mitteformaalne õppimine- Iinformaalne õppimine- Juhuslik õppimine õppimine- Mööda õppimine (mislearning) Kaitse-õppimine (learning defernce)
akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks, hoiakuteks; esitab võimaluste paljusust); individuaalse kogemuse tugevdaja (esitab erinevaid kogemusi, elukäike, andes märku, et igaühe elu ja kogemused on omaette väärtus kogu ühiskonna jaoks); samas ka pealiskaudsete sotsiaalsete suhete genereerija ja sotsiaalse desintegratsiooni allikas (individualismi rõhutades seab meedia tegelikult kahtluse alla kollektivistlikud või kollektiivsed väärtused). Funktsioonide käsitluse laiendamine: disfunktsioonid ja negatiivne toime
mees. Liigutused ärevus, sellega kaasnevad liigutused. Inimese enesepetmise võime väga suur ei taha tunnistada, et teine võib petta. Lastel on palju raskem endale neid asju tunnistada. Avalikult kontrollitakse oma käitumist paremini. 22. HOIAK Hoiak on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks
Petmine Pettusega kaasnevad tavaliselt: a) liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine), b) illustraatorite vähesus - zestide vähesus. c) kohanemisliigutuste sagedus d) näo mikroliigutused e) silmside Hoiak ...on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus:
Normi tekkeks on vaja kaaslaste füüsiline lähedus. Hiljem tõetati, et ei pea olema füüsilist lähedust. Internetis on oluline kaaslaste individualiseeritus, kas teevad hinnanguid iseseisvalt või mitte. Vt slaid Kõige suurema tõuke normide kujunemisele annab ebakindlus. Normid muutuvad heuristikuteks ja annavad julguse teha otsustusi. Lääne kultuuris arvatakse, et enamusel on tavaliselt õigus (nt valimised, reklaamid). Siis tekivadki normid. Tekkinud norme võib nimetada ka grupi hoiakuteks. Sherif näitas kuidas normid tekivad ja üksikisik pannakse normide järgi käituma. Platow, 2005 katse slavestatud siin La Trobe ülikoolis. Pooled tudengid said näha standup komöödiat koos naeruga (salvestatud), öeldi et salvestatud oma ülikoolis. Teistele öeldi, et see on salvestatud teises kohas, mitte nende ülikoolis. Vaadati kui atöeldi, et etendus toimub samas ülikoolis. Totterdell, 1998 meeleolu ülekanne lihtsalt õnnelike inimeste seltskonnas olek
käitumist. 33 7. Hoiakud, hoiakute formeerumine, veenmine, efektiivset veenmist mõjutavad tegurid Hoiak on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: · kognitiivsel informatsioonil · afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil
Esiteks: mida internaliseerimisprotsessis omandatakse? Vastus on: välised väärtused muudetakse sisemisteks väärtusteks. Kõige üldistatumalt võib välisteks väärtusteks pidada ühiskonnas käibivaid väärtusi, norme, ideaale ja tavasid. Institutsionaalsel tasandil on väärtusteks tegevuste eesmärgid. Normid, tavad, ideaalid, eesmärgid peavad muutuma inimeste vajadusteks, hoiakuteks, veendumusteks, väärtusorientatsiooniks. Teiseks: kuidas see protsess toimub? Kui eespool püüdsime näidata selle protsessi põhimõistete vahelisi seoseid, siis lisada tuleb järgmine oluline mõte: ühiskond peab ühed või teised nähtused, protsessid enne ise väärtustama (neile väärtuse omistama), alles siis saab taotleda, et inimene need omaks võtab. Me elame tarbimisühiskonnas, kus kõik läheb kaubaks - meie ise ka. Erich Frommi (2006)
annaabi.ee 
