igav.Siis hakati mehele seltsiks naist tegema.Kuna aga mehe peale kulutati kogu materjal ära,pidi naise tegemine sootuks ära jääma,kui poleks olnud üht tarka meest,kes tegi mehe väheke väiksemaks.Nimelt tegi ta naise mehe külje luust.Kolmandal päeval kasvatati mets ja saadeti sinna ilma kindla elukutseta inimesed puid raiuma. Neljandal päeval ehitati koorelahutamismasin.Siis lahu- tati kitikud riigist,riigiviin samagonnist ja Ants oma naisest. Viiendal päeval tehti kalifeepüksid,hoburaudtee,nahksillad, punnivinnad,riigi-ja linnavolinikud ja igasugused une-näod. Kuuendal päeval tehti aga tükk tubli tööd-valmistati ministrid. Seitsmendal päeval,kui need tööd valmis saivad,peeti pidu- sid söömingute,joomingute,trallingute ja kukerpallingutega. Kui meie juudi soost luuletaja Moosese kirjatööde kogus sorime,võime sealt leida kategoorilise kirjelduse maailma loomise kohta.Mooses tõendab,et maailm on pisut üle kahetuhande aasta vana.See aga ei ole tõsi.Maailm on palju
asunud vesiveskid, mis olid kasutusel XIX sajandini. Viru eesvärava tornid on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik. mille välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone. Eesvärava käigust viis uks siinsesse vesiveskisse. Siit pääses ka vallikraavi juurde, kus oli hobuste jootmise koht. Koos hoburaudtee ehitamisega 1888. aastal, rajati läbi Viru värava uus tänavalõik, mis ühendas Narva maanteed Viru tänavaga. Vanad vallid lammutati, kraavid täideti, lammutati ka väravhoone tornide vahelt. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. 1960-62 lammutati kõik linna müüriga külgnevad hooned. Kaitsekäik restaureeritud 100 m pikkusel lõigul. KIEK IN DE KÖK Seoses tulirelvade arenguga tuli 15
kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe
Seltsi sini must valge lipp suurkogumise algus: Jakob Hurt avaldab üleskutse "Paar 1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele hakkab uue omaniku K.A.Hermanni poegadele ja tütardele" toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis 1889 Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis 1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda näidatakse Tallinnas kino 1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte karskusseltside I kongress
· 1867 Charles Harvey kõrgraudtee USA-s. · 1832 John Stephenson hobutramm New Yorgis · 1837 Aurutrammid New Yorgis · 1881 elektritramm Saksamaal (Simens) RÖÖBASTRANSPORT EESTIS Raudtee liiklus: o 1870 Paldiski (sõjasadam) Peterburi raudtee o 1899 Riia Pihkva o 1890 Tapa Tartu Valga o 1931 Tartu Petseri o 20. September 1924 Tallinn-Nõmme elektriraudtee Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12)
Для этого недостаточно выиграть 200 000 тысяч, получить Белого Орла (Valge Kotka Orden), жениться на хорошенькой, прослыть благонамеренным – все эти блага тленны и поддаются привычке. Радуйся, что ты не лошадь конножелезки (hoburaudtee), не коховская «запятая» (Kochi „koma“), не трихина, не свинья, не осел, не медведь, которого водят цыгане, не клоп. (Чехов – «Жизнь прекрасна!») Вторая половина курса: Заглавие – это модель произведения. В нем содержится очень сжатая информация.
"sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas või nn sõbrahoovis erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Uus passikorraldus 1863 aastal välja antud seadusega andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. ,,Konka" - ehk hoburaudtee, tekkisid Euroopa linnadesse 19 sajandi keskel. Tallinnas töötas hoburaudtee 1888 aastast Narva, Tartu ja Pärnu mnt, kuni 1920ndate aastateni, millal seda hakkasid asendama trammid. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, kaasnes harilikult teorendiga. Pärisorjuse tunnused on feodaalide politsei ja kohtuvõim (kodukariõigus), sunnimaisus, talupoegade müümine ja omandiõiguse kitsendamine. Eestis hakkas tekkima 13. sajandil,
paiskus kraavi. Sõitjad eriti viga ei saanud, aga isa sai raskelt põrutada, põdes pikalt ja suri aasta pärast. Nüüd läks perel elamine raskeks. Pank määras emale küll väikese toetuse minu kooliskäimise lõpuni, kuid eragümnaasiumi 90kroonist õppemaksu aastas poleks jõudnud maksta. Ema läks avaldusega õppemaksust vabastamise kohta Jakob Westholmi juurde, kes ta palve rahuldas. Konkaga Peetri platsilt Kadriorgu Tallinna trammi eelkäija hoburaudtee oli kasutusel 1918. aastani. Sageli sõitsime poistega Peetri platsilt, praeguselt Vabaduse väljakult või Viru tänavalt Kadriorgu tänu sellele, et minu isapoolne tädi Anna oli konka peal piletimüüja ja lubas meil "jänestena" sõita. Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908
1883, 7. Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium. detsember 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel. 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel. Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti 1888 Aleksandrikool. 10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel. Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas 1889 üleminek vene õppekeelele. 17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat. 1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW). 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon.