........................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaat põhineb viiel teosel: Jean Paul-Pigeat „Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design“, Ehrenfried Kluckerti „Eurepean Garden Design“, Diana Marroni „Aiad ja pargid: Aiakunst antiigist tänapäevani“, Rolf Tomani „Barokk: Arhitektuur, skulptuur, maalikunst“ ja Penelope Hobhouse’i „Aianduse ajalugu“. Referaat kirjeldab läbi kahe Prantsuse pargi, Vaux-le-Vicomte ja Versailles’ inglise pargi tekkimise põhjuseid: poliitiline, kunstiline ja looduslik. Referaadi sisu koosneb neljast peatükist, millest esimene tutvustab arhitektuurilise pargi mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja André le Nôtre’i loomingut ja tema kahte kõige olulisemast suurteosest: Vaux-le- Vicomte’ ja Versailles’ park
Pärast ülikooli lõpetamist sai Eckbo koha Armstrong Nurseries' Los Angeleses, kus mees töötas aasta aiakujundajana. 1936. aastal sai Eckbo stipendiumi Harvardi. Ta koolikaaslasteks olid James Rose ja Dan Kiley, kellega koos leiti, et tollane õppekava järgis historistlikult orienteeritud maastikuarhitektuuri õpetamist kaunite kunstide stiilis ning otsustasid hoopis õppimisel avastada teadust, arhitektuuri ja kunsti kui modernse maastiku disaini algallikatena. (Hobhouse, 2006) 1938. aastal lõpetas Eckbo Harvardi ülikooli ning sai magistri kraadi maastikuarhitektuuris. 1.3 Karjäär Pärast Harvardi lõpetamist töötas Eckbo maastikuarhitekti Thomas Church'i alluvuses ning liitus FSA'ga ehk Farm Security Administration, kus põhiliselt disainis laagreid ja telklaid migrantidest põllutöölistele Californias. FSA esinduses olles jõudis Eckbo disainida umbes 50 projekti. 1940. aastal töötas koos oma naise Arline Williamsi venna Edward Williamsiga ning
nad tegutsesid üldises maastikuarhitektuuri ajaloos (20. sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuuri ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse
on ju hea. Kitsastes tööstushoonete rägastikes saab samuti maastikuehitaja oma oskusi näidata ) 9 Jaapanist arenes ka kandikul või anumates paiknevate miniatuursete aedade ja bonsai kasvatamise kunst. 10 Kasutatud kirjandus Mazzoni,I.D. 50 klassikut Aiad ja Pargid Aiakunst antiigist tänapäevani, Tallinn 2006 TEA Kirjastus Hobhouse, P. Aianduse ajalugu, Kirjastus Varrak 2006 http://www.kotli.ee/jaapani.aiakujundus/ http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=431&r=4&page=63& 11
produktiivsemalt, kui valitsus sellest eemale hoitakse. Moderne liberalism: modernset liberalismi iseloomustatakse palju osavõtlikuma suhtumisega riigi sekkumise osas. USA-s näiteks tähendab liberalism pigem suure valituse toetust mitte väikese. Selline muudatud sündis sellest, et industriaalne kapitalims oli genereerinud uued vormis ebaõiglusest jättes suure hulga populatsioonis tujukale (kiirelt muutuvale) turule. Mõjutatuna J. S. Mill`i, niiöelda Uus Liberaali, tööst L. T. Hobhouse ja J. A. Hobson kaitsesid laiemalt positiivset vaadet vabadusest. Sellest vaatenurgast vabadus ei tähenda rahule jätmist ja üksi olekut, mis ei pruugi tähendada ei midagi muud kui vabadus nälgida. Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus,
<- Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost: Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. Psüühika saab jaotada osadeks: (* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust.
vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema 8 * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost: Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) 9 Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. 10 Psüühika saab jaotada osadeks: (* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!)
> psühholoogia, sotsioloogia-> humanitaarteadus. polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. põlvkondade vahetumisega või lateraalse Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav- saame geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse vaid tähenduseta numbrid. järel. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, Leonard Trelawny Hobhouse (1864-1929), Briti poliitik mis toimub- nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon näha, et läheb halvemuse poole- öeldakse, et on hästi. bioloogilises käsitluses ei väljenda mingit Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, kõikehaaravat plaani või läbivat tendentsi. Ta tekitab rohi mõjub. Mõõtmisel- nt Likerti skaala (1.....7)- mitte tingimata kõrgema tüübi vaid tüübi, mis tuleb
midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole. William James (18421910) arvas, et tulevastele eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib põlvkondade vahetumisega või lateraalse geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse järel. Leonard Trelawny Hobhouse (18641929), Briti poliitik ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon bioloogilises käsitluses ei väljenda mingit kõikehaaravat plaani või läbivat tendentsi. Ta tekitab mitte tingimata kõrgema tüübi vaid tüübi, mis tuleb tõhusamalt toime oma erilise keskkonnaga. Võib ehk öelda, et ta kaldub varieeruvusele, kuid see variatsioon ei ole tingimata millegi kõrgema või parema suunas. Otsmikusagara kahjustused alkoholi tarbimisel
ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas-pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust.
-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED
annaabi.ee 
