iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi. 23. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne. Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on eesmärk lapsi õpetada, erineb selle poolest et pärimuse kandja ise ei usu ringlevaid ütlusi.
Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel Haavio 1961: vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Hagu 1975: Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuningakizele Hagu 1975: kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal) 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne. Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on eesmärk lapsi õpetada, erineb selle poolest et pärimuse kandja ise ei usu ringlevaid ütlusi.Hirmutusolendid võivad pärineda
taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid, mida ei võeta enam tõepähe, kuid mida kasutatakse laste hirmutamiseks. 60. Kirjelda (E.-H
’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Eesti ’haldjas’ vadja ’haltialain’ arvatavasti germaani laen. LMS rahavastel tuletatud jumalast nt lsuri ’maajumala’( vrd maarahvas), liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi. Eesti emandad-isandad nt liivi tuul-jema(tuuleema), jarvi- isä(järveisa), vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne. Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on eesmärk lapsi õpetada, erineb selle poolest et pärimuse kandja ise ei usu ringlevaid ütlusi
viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel.Reaaleluliste,mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega.Pärismütoloogia teisenemine lastemütoloogiaks.On fragmendid päris mütoloogiast.
8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D vereliisk mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli see sai :D:D:D help 9) Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal küünlade põletamine kogukonnas), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng lapsed hüppavad üle aia seos vereliistuga. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastele räägiti hirmujutte hirmutusolenditest kõige rohkem kasvatuslikel eesmärkidel ning lugudes esines reaalelulisi, mütoloogilisi ja fiktsionaalseid olendeid. Fiktiivsed hirmutusolendid on fiktsioonist tuntud, kuid ei edasta rahvausundilist informatsiooni. Lastemütoloogia tekib, kui usundiline mailmapilt teiseneb ning sisaldab jäänukeid vanemast mütoloogiast. (kemmerguvana, lakavana,
Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas). Eksimine toimub piiril oma ja võõra vahel, sellel piiril kerkivad esile haldjad. Eksimine iseloomustab teatud protsessi, muutust, mille korral üks maailmaosa vaheldub teisega: siseringist välisringi. 22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis
Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas, LiivaHannus, Metsa-Märt, Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä)
loeti palveid. Tema peale pandi küünlad põlema enne üritust hoiti teda viljasalves. Sügisesel üritusel võisid osaleda ainult mehed, kevadel ka perenaised. Ürituse korraldas peremees kes sai selle osaliseks vereliisu teel. Selle jaoks tuli hüpata üle aia, kellel enne veri välja tuli, viis Peko lina sisse mähituna oma viljaaita. Karjalas on säilinud lastemäng, kus osalejad peavad hüppama üle aia. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Kunagised sanditamise kombed ning tõrjemaagiad on saanud nüüd lastemütoloogia osaks. lastepärimus sisaldab jäänukeid varasematest pärimuskihtidest, vanemast mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena
annaabi.ee 
