vaimselt piisavalt väljakutsuv. Paraku võib ühendusvõimeliste uute neuronite kasvatamine olla esialgu ka füüsiliselt kurnav, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata piisavale puhkusele ning hoolsale toitumisele. Parimateks meetoditeks aju plastilisuse stimuleerimiseks on uue võõrkeele või muusikalise instrumendi õppimine. Muusikaga tegelemine aitab ajul paremini eristada ka lingvistilisi nüansse ning võõrkeele õppimine suurendab tõestatult nii hipokampust kui keelega seotud suurajukoore piirkondi. Võõrkeele õppimist saab hõlpsasti alustada näiteks maineka tasuta rakendusega Duolingo. Aju võivad stimuleerida ka teistsugused intensiivse energiakuluga ülesanded, mis nõuavad teadlikku otsustamist, probleemide lahendamist, keeruliste kontseptide meelespidamist, planeerimist, strateegia loomist, enesesse vaatamist, emotsioonide reguleerimist ning enesekontrolli ja tahtejõu treenimist.
- See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda - Erinevate mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral
lõbu. - Margiteadvus - reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt, mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega. Margi tuntuse mõju on suurem madala osalusmääraga olukordades, võrreldes kõrge osalusmääraga olukordadega. Tuttav bränd aktiveerib aju otsmikusagara ülemisi käärusid, hipokampust ja tagumist tsingulaarkorteksit. 10 Mõjumehhanismid, psühholoogilised efektid ja seaduspärasused reklaamis Reklaam mõjub siis, kui aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi; siis, kui isik tunneb Ennast ära reklaami kangelase rollis. 1) Klassikaline sõnumil põhinev mõjutus. 2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande.
10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega), mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsionism on
- Tõsiselt mõjutatud autobiograafiline mälu - Võimetus ’ajas reisida’ Temporaalkoor - Ümbritseb rinaalkoort, mis koosneb peririnaalkorteksist ja entorinaalkorteksist - Entorinaalkorteks on oluliseks vahendajaks info liikumisel ajukoorest hipokampusesse - Temporaalsagara mediaalse kahjustuse korral on sageli ka kahjustatud juhteteed hipokampusesse – seetõttu on sageli raske eristata kas kahjustus hõlmab hipokampust ennast või juhteteid hipokampusesse Murray uuringud ahvidega, kellel kahjustati spetsiifilisi piirkondi rinaalkoores-hipokampuses näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid
Kõne pragmaatiliste aspektide kasutamine areneb aeglasemalt mõlema hemisfääri kahjustuse korral. Loeng 10 Millised on ruumitajuga seotud piirkonnad ja millised häired nende kahjustumisel ilmnevad? Milline osa on hipokampusel ruumitajus (millised näited võivad toetada hipokampuse spetsiifilist ruumitajuga seotud funktsiooni)? • Ruumilise õppimisega seostatakse hipokampust, kuigi uuringud on leidnud vastuolulisi tulemusi. - Mõned uurijad arvavad, et hipokampusel on otsene ja spetsiifiline roll ruumilises navigeerimises. -Teised uurijad usuvad aga, et hipokampusel on lihtsalt üldine roll mälus ja anterograadsed ruumilised defitsiidid tulenevad üldisest anterograadse mälu kahjustumisest. • Mitmed hipokampuse kahjustusega patsientide ruumitaju on häirunud, samas nt H.M juhtumil ei ilmnenud märkimisväärset ruumitaju kahjustust.
Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid.
Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid.
4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised. Tähtsamate hulgas mainigem ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Kolm peamist protsesside ringi See eristus on üsna tinglik, sest kas midagi on meelde jäänud või mitte tuleb välja seda kontrollides, aga seda saab teha vaid reprodutseerides/testides jne, kus võib ilmneda infokadu. Uurides reprodutseerimisprotsessi, sõlmub selle efektiivsus küll meeldejätmisest. Me ei räägi mitte ainult ühest protsessist, sest kõik on mingi muu protsessiga seega seotud. 1. Meeldejätmine (omandamine ja salvestamine)
annaabi.ee 
