................................................................................................................. .................................................................................................................. 2. Õige hind peab : a) Olema vastuvõetav kliendile b) olema kindlasti odavam kui naaberpoel c) katma kulud ja võimaldama kasumit d) kui on sarnane kaup, siis olema võrreldav konkurentide hindadega 3. Keskmisest madalamat hinnalisandit on soovitav kasutada a) ostja seisukohalt eriti kõrge väärtusega kaupade puhul b) ainulaadsetel ja erilistel kaupadel c) madala müügikuluga kaupadel d) odavalt hangitud kaupadel kui soovitakse suurt läbimüüki 4. Kuna ostja ei tea kaupade soetushindu ja kaubandusettevõtte kulusid, siis võib kaupluses hinna kujundamisega tegeleda iga kaubandustöötaja ja teha seda vastavalt oma äranägemisele ja õigekspidamisele. Väide on................
E = 1, siis on tegemist ühikelastse nõudlusega; E <1, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega. Ülesanne 5. Juurdehindlus ja kasumimarginaal Kaupluse juhataja vastutades hinnakujunduse eest arutab hinnakujundmaise strateegiat assistendiga. Nad jõuavad ühisele keelele selles osas, et kujundada agressiivne hinnakujundamise strateegia. Assistent pakub viisi, et panna kuludele otsa mingi hinnalisand. Juht on rohkem kursis kasumimarginaaliga, sest sellest räägivad omanikud. Assistent pakub hinnalisandit 25%, juhataja aga kasumimarginaali 20%. Tekib arusaamatus. Selgitage hüpoteetilise näite varal (nt omahind 8 eurot), kas 25% juurdehindlus annab suurema kasumi kui 20% kasumimarginaal. 𝑃−𝑉 𝑃−𝑉
Probleemid: tootjapoolne vaatenurk on see, et see viib ära brändid. Bränd tähendab alati kerget lisahindlust(reklaam, tootja ei saa pakkuda paindlikku ja kasumlikku hinnakujundust). Tarbija kaotab võimaluse valida mitmete brändide vahel. Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon Bränding
Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile. Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat hinnalisandit kaupadele, mille tarvitamist valitsus soovib piirata, nagu naftatooted, alkohol ja tubakas. Maamaks on maks, mida makstakse maa eest. Maamaksu peavad maksma maa omanikud, hoonestajad ja kasutusvaldajad. Maamaksumäär on 0,1 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Hasartmängumaks on maks, mida peavad maksma need inimesed, kes mängivad hasartmänge (kasiinod, loteriid). Maksude kogumise põhieesmärk on katta mitmesuguseid kulusid, kuid nagu eespool
4. Brändi assosatsioonid(elamused, word of mouth) 5. Brändi rahaline väärtus (e raha, mida on tootja v turundaja nõus maksma brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel.) Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon.
· Subjektiivsus ja ligikaudsus · Lühiajaline suunitlus ja sõltuvus keskkonnatingimustest sh konkurents, finantskontekst, majandusruum jne · Kvalitatiivsete tunnuste mõõdetavus · Andmete raske kättesaadavus Tugev bränd: · Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist · Loob barjääri konkurentide turuletulekuks · Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam · Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks · Võimaldab saada hinnalisandit · Võimaldab kahandada hinnatundlikkust · Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust · Võimaldab kasvatada kasumit · Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust · Toetab ettevõtte visiooni · Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: · Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, · kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon
Brändi identiteedi olemus ja elemendid Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode; Bränd kui organisatsioon; Bränd kui isiksus; Bränd kui sümbol Brändi väärtus • Tarbijaväärtus o See on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus o Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga konkurentidest rohkem ning rajada alust brändi rahalisele väärtusele (Brändi rahalise väärtuse hindamisel mõõdetakse tarbija teadvuses oleva brändi positsiooni maksumust rahas) o Tuntus; Tajutud kvaliteet; Assotsiatsioonid; Lojaalsus o Brändi nimi, logo ja hüüdlause kuuluvad hoopis brändi välise identiteedi alla. o Brändi tuntuse mõõtmine
Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode Bränd kui organisatsioon Bränd kui isiksus Bränd kui sümbol Brändi väärtus: Tarbijaväärtus - see on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus. Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga konkurentidest rohkem ning rajada alust brändi rahalisele väärtusele. Tuntus; Tajutud kvaliteet; Assotsiatsioonid; Lojaalsus Finantsiline väärtus - see on tarbijate teadvuses oleva brändi positsiooni maksumus rahas. 1988 mõõtis Interbrand esmakordselt brändide väärtust. Kõige olulisem ongi finantsaspekt antud metoodikas. 10 tugeva brändi tunnust: Organisatsiooni pühendumus Brändi kaitstuse tase
"vihmavarju"-kaubamärk toodetavale kaubagrupile. Rakvere (viinerid, juustuvorst, jõuluvorstid jne.), Valla (taluvorst, talusink jne.) Järlepa (delikatesssink, kintsuliha jne.) ... SEEGA: Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon,kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon BRÄNDING/BRANDING
annaabi.ee 
