teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid
· esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma · kodakondsusel ega kodanikuvoorustel ei olnud endist tähtsust, juureldi selle üle, kuidas inimene saaks jõuda õnne ja hingerahuni, filosoofia pöördus inimeste hingevajadustele · Epikuros- kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. · Stoitsism-maailm toimis õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi, kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ja saatusele ei olnud mõtet vastu hakata, himud ei laskunud saatuega leppida. Filosoofia aitab muredest vabaks saada · filosoofia teadusharude eraldumine: Eratosthenes- astronoomia, geograafia, ajalugu;
Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda.Epikuros oli üks filosoofiakoolkond ja tema järgijad uskusid ,et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm lähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist,siis pole mõtet teda karta.Teine populaarsem koolkond oli stoitsism.Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi.Tark inimene,ütlesid stoikud,lepib oma saatusega,teades kindlalt ,et kõik mis jumalad sündida lasevad,on hea
Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik
*Ateena Kreekas tähtis filosoofiakeskus · Kirjandus *teater kaotas oma senise tähenduse *komöödiad (armastus, perekonnaelu, olustik) *tragöödiad (klassikaline ettekandmine) *silmapaistvaimaks zanriks luule (luulekeskus Aleksandria) *hellenistlik poeesia Aleksandria luule tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil *luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata
kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette
*Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja edendas ning mille elanikud talle erilist au osutasid. *Mesopotaamlased pöörasid tähelepanu just elule enne surma. Sellegi poolest surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. 2.4 Egiptusest (41-45) *Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. *Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehtestatud riigivõimu kehtestamist. *Kuna lihtrahvale ja tema hingevajadustele pööras ametlik religioon vähe tähelepanu tunneme Egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. *Üks teks loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis veelgi suurem olla. *Jumalate tunnused tihtipeale kattusid, erinevaid jumalaid võidi samastada. *Tähtsad polnud usu üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalselt hoolt kantaks. *Jumalad võisid liikuda nii taevas kui ka maa peal, kuid neile tuli rajada ka kindlaid maapealseid kodasid-templeid.
Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning
Apolloni haldjatele pühendatud tempel), Pergamon, Ateena. 4. Kirjanduses: Tragöödiad asendusid komöödiatega (stereotüüpsed karekterid ja süzeed), kuid teatri tähtsus vähenes. Esile kerkis Aleksandria luule, mis oli suunatud erudeeritud inimestele, selles polnud sügavat sisu, pakkus ainult naudingut. 5. Filosoofias: Filosoofia tähelapanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Tekkisid mitu filosoofilist koolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna köik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mötet surma karta. Kui saadakse surmahirmust üle ja nauditakse möistlikult elu, saavutab inimene hingerahu. Teine koolkond oli stoitism (rajajaks Zenon), kes uskusid, et köik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine on halb ja möttetu
keskus oli Aleksandrias) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast armastusest Kreeka maalilise looduse taustal. Luulelt ei oodatud nüüd sügavamat sisu, vaid peent ja elegantset stiili. Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Teaduse areng 3
naiste positsioon nii perekonnaskui ka ühiskonnas tervikuna küllalt kõrge. Jumalad Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni läbi. Religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli aga preestrite ülesanne ning jumalailt oodati eelkõige vaarao ning temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihrahvale ja tema hingevajadustele pööras ametlik religioon vähe tähelepanu. Nii tunnemegi me Egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumistest teme me kaunis vähe. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Ühes tekstis on neid loetletud 740, kuid pole kahtlust, et see loetelu võinuks olla veelgi pikem. Mitmed neist kehastasid loodusnähtusi, paljud olid välja arenenud mõnest pühaks peetud loomast või linnust, mõned omasid vaid
annaabi.ee 
