Renessansi suurkujud olid antiikajast totaalses vaimustuses ja hindasid seda mõnikord üle, idealiseerides ja vahel mitte arvestades ajaloolist tõde. Renessansilt pärandiks saadud ettekujutused jätkavad oma elu meiegi teadvuses, tahame seda või mitte. Kogu Kreeka tsivilisatsiooni alus, objekt ja lähtepunkt oli inimene tema vajadustes, kasus, arengus. Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni
valdusi alistama. KREEKA ÜHISKOND KASVATAJANA Kogu Kreeka ühiskonna häälestatus toetas ja hindas kunstiga tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka kasvatuse agonaalne iseloom. Agon(kreeka keeles 'võistlus') toimis igas eluvaldkonnas: sportlikes mängudes(tähtsaimad olid olümpiamängud), luule- ja muusikavõistlustel. Hinnatud olid ka iludusvõistlused. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Foto 1. Olümpiamängud Kreeklasi eristav tunnus oli nende lõputu uudishimu- neid huvitas loodusteadus, eetika, ajalugu, geograafia, filosoofia ja matemaatika. Selle tulemusena märkisid kreeklased maha peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi
püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub
saavutada oma eesmärke. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu, see omistatakse headele inimestele; loomutäius on oskus valida õiget tegevust, mille tagavad õiged seadmused. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes; eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud, riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurust iseloomustab: väliste asjade põlgus ning suurte ja kasulike tegude tegemine. Vooruslik elu tagab armastuse, usalduse ja imetluse. 11 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise sobitamine: kristlik pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast; kui talle
kaasosalisega saad sa rääkida nagu võrdne võrdsega. Crimen quos inquinat, aequat.10 Nendega, keda me imetleme ja armastame, me alguses nõnda rääkida ei saa. Ometi rikub enesevalitsuse vähimgi vääratus minu arvates kogu suhte. Iialgi ei saa kahe hinge vahel valitseda sügav rahu, iialgi ei saa seal sündida vastastikune austus, enne kui mõlemad osalised selles kahekõnes ei esinda tervet maailma. Kandmaks midagi nii suurt nagu sõprus, koondagem nii palju hingesuurust kui suudame. Olgem vakka et võiksime kuulda jumalate sosinat. Ärgem segagem vahele. Kes ütles, et peate närviliselt rabeldes otsima, mida valitud hingedele öelda või kuidas üldse neile midagi öelda? Olgu see kui tahes leidlik, kui tahes nõtke ja leebe. Narruse ja tarkuse kraade ei jõua kokku lugeda, ja teie näitaksite end lihtsalt tühisena, kui üldse midagi ütleksite. Oota, ja su süda hakkab kõnelema
Dostojevskit on sagedasti peetud süngeks või tumemeelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust, vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Tema teoses on valusalt mõtlemapanevad, seda enam, kui teame, et need kajastused kirjaniku enese tõsisest ja raskest murest. Dostojevski teosed on murede ja kannatuste maailm. Dostojevski kannatuslugu avaldub kõige ilmsemalt tema loomingus. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus. Kõik Dostojevski kurjategijad kahetsevad ja kannatavad, kahtlevad, piinlevad, loo lõppedes tegelaste tee alles algab. Dostojevski looming on hingestatud lõpmatu kaastundega inimese vastu, tal on valus ja kahju inimeslikest kannatusist. Ta on ise tutvunud nendega vanglates ja sunnitööl olles. Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingega
käitumisviisid. Eneseväärikus on seotud auga. Eneseväärikus ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks inimene orjameelne võrdne suhe sõpradega on oluline eneseväärikale inimesele. 2. Cicero vabariiklase aust Nii ambitsioonikus kui liigne tagasitõmbumine (privaatsus) on valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine suurte kasulike tegude tegemine, ent mitte gloria eesmärgil. Vooruslik elu tagab elu gloria elemente (armastatus, usaldatus, imetletus). 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Põhiline kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas: au ja kristliku enesalanduse lepitamine. Kristlikud pühakud peavad end kõiges väärituks, v.a neile osaks langenud jumala armus
22 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religioon. Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada... Religioon pole halb iseeneses. Machiavelli aga eelistab antiikreligioone kristlusele, sest need ülistavad inimlikke voorusi, füüsilist tugevust ja hingesuurust, kristlased aga kippusid tegema inimesi nõrgaks, alandlikuks, mille tulemusena inimesed põlgasid maiseid asju ja neist sai lihtne saak kuritahtlikele inimestele. Nii ta leiab, et vanade roomlaste tsiviilvoorused olid ülemad kristlikest. Valitseja peaks kasutama religiooni, mitte laskma religioonil mõjutada oma valikuid. Ja seda kunsti oskasid targad roomlased hästi nad järgisid väliseid usulisi rituaale alati ka siis, kui nad tegelikkuses religioonist ei hoolinud
Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. Religioon Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada... Religioon pole halb iseeneses. Titus Livius: Machiavelli aga eelistab antiikreligioone kristlusele, sest need ülistavad inimlikke voorusi, füüsilist tugevust ja hingesuurust, kristlased aga kippusid tegema inimesi nõrgaks, alandlikuks, mille tulemusena inimesed põlgasid maiseid asju ja neist sai lihtne saak kuritahtlikele inimestele. Nii ta leiab, et vanade roomlaste tsiviilvoorused olid ülemad kristlikest. Titus Livius. Valitseja peaks kasutama religiooni, mitte laskma religioonil mõjutada oma valikuid. Ja seda kunsti oskasid targad roomlased hästi nad järgisid väliseid usulisi rituaale alati ka siis, kui nad
annaabi.ee 
