Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu, halb päev või mõni muu nukker sündmus, suudab see alati naeratuse suule tagasi tuua. Muusikat kirjutatakse tunnetest ja emotsioonidest, mida me kõik mingil eluetapil tunneme. Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud. Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada. Laulud on ka head mälestuste salvestajad. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada, avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked. Laulude abil suudan isegi meenutada inimeste näoilmeid, sõnu ja ka lõhnu. Hoopis omamoodi nauding on see, kui oskad ise muusikat teha. Võttes õhtul kitarri kätte ja
liiklusõnnetusega. Inimesed, kes on saanud soki, kes on näinud oma kaaslasi suremas või olnud ise vigastatud, vajavad hoolitsust ja tunnet, et nad on siin maailmas olemas ja neid vajatakse. Inimestele tuleb selgeks teha nende elumõte. Elus annavad alla ainult nõrgad, ja igaüks suudab leida endas selle jõu, mis teda õudusunenäost üles äratab. Inimesed on küll erinevad, aga ma julgen kahelda, et liiklusõnnetusest tingitud kahjutekitavad vigastused hinge samaks jätavad. Hingesoppidesse takerdunud armid ei pruugi olla igal ühel sama valusad, kuid lootes, et inimesed siiski õpivad vigadest, muutub nende mõistus kui ka hing rohkem hoolivamaks nii enda , kui ka teiste suhtes. Järku, mil püütakse saada üle kohutavatest piinadest, tuleb läbida taastustee. Sellega kaasnevad sageli öised luupainajad ja eemaletõmbuvus kaaslastest. Ja võib öelda, et see on kõige olulisem aeg, mil on inimesel vaja siirast tuge. Taastustee ei ole nii lihtne, kui see mis
Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule. Paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli kirjanikul vastu panna nii füüsiliste haiguste (kopsu- tiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Juhan Smuul (1922-1971) Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel vaesesse pere- konda üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971a. Tallinnas.
geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kavastu- Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida.
muusika neid isegi rohkem kui mõni inimene. Muusika aitab noortel pärast kooli lõõgastuda ja lõdvestuda, samas aga aitab see ka hommikuti meeli ergutada ning paneb vaimu valmis, et taas koolis ärgas olla. Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud. Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada. Laulud on ka head mälestuste salvestajad. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada, avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked. Noorte põhjendused, miks nad peavad muusikat oma elus väga oluliseks või küllalt oluliseks: Muusika rahustab, lõõgastab, ravib;
muusika neid isegi rohkem kui mõni inimene. Muusika aitab noortel pärast kooli lõõgastuda ja lõdvestuda, samas aga aitab see ka hommikuti meeli ergutada ning paneb vaimu valmis, et taas koolis ärgas olla. Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud. Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada. Laulud on ka head mälestuste salvestajad. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada, avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked. Noorte põhjendused, miks nad peavad muusikat oma elus väga oluliseks või küllalt oluliseks: ● Muusika rahustab, lõõgastab, ravib;
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida.
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida.
Vetemaa valdab kõigi kirjandusliikide vahendeid. Ta alustas luulekogudega, jätkas proosaga ja veidi hiljem äratas tähelepanu näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu ning eri algeid sünteesiva kujutuslaadiga. Ta püstitab eetilisfilosoofilisi küsimusi ja sukeldub vastuste järele oma mitmeti kummaliste ja keeruliste tegelaste hingesoppidesse, vaibumatu huviga salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Vetemaa varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate mõistatuse ümber. Tegelaste kollisioonid projitseeritakse kristliku eetika taustale, nii et ilmnevad vastuolud panevad selle tõsiselt proovile. Piibliallusioonid toovad tekstimaailma sisse mõttelise vertikaali, kuna laskumised alateadvuse tumedustesse lisavad sügavusmõõtme. Sellises kunstilises koordinaadistikus
annaabi.ee 
