HM+IRM+ERM = vitaalkapatsiteet /kapatsiteet e. mahtuvus/ Vitaalkapatsiteet on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. Residuaalmaht maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A
· hingamisteede infektsioonid · kehakaal ülekaalulistel lastel FEV 1 langus enam väljendunud võrreldes normosteeniliste lastega Diagnoosimise probleemid Ei tunnistata Ebatüüpilised kaebused · valus südames (luu- ja lihaskonnaprobleemidest tingitud) · ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi: Mittefarmakoloogilised vahendid
¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). HINGAMISE SÜGAVUS E. HINGAMISE MAHT:(Vt) on see õhk, mida hingame tavalisel rahulikul hingamisel. Rahulolekus 500-600 ml; kehal. töö ajal sõltub organismi O2 vajadusest Saame kergesti allutada tahtele. Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40- 50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul. kopsude minutiventilatsioon: kui suur kogus (liitrites) käis läbi kopsude õhku ühe minuti jooksul. 3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2
hingame välja. Organism tarbib natuke rohkem hapnikku kui eritub süsihappegaasi. Hingame rohkem sisse ja välja vähem. Surnud ruum. Kui me hingame sisse, täituvad ülemised hingamisteed, toimub gaasivahetus. Õhuhulk, mis ei osale gaasivahetuses e surnud tsoon. Jag 2ks. Anatoomiline ja alveolaarne. Sõltub anatoomilistest muutustest. Läbi nina sisse, puhastav efekt. Nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Soojust ära anda. Naised hingavad rinnalihasetega. Kopsude üldine mahtuvus. Hingamismahtu saab suurendada reservmahu arvelt. Eluline maht koosneb hingamismahust, sissehingamisreserv maht ja väljahingamisreserv maht. Fumktsionaalne jääkmaht. Sõltub kui häsi või halvasti saab hapnikuga varustatud, mida väiksem, seda rohkem on võimalus organismi hapnikuga varutastada. Gaasivahetus kopsudes. Gaasid liiguvad kõrgema rõhupool madalama rõhu poole. Gaasi partsiaalrõhk näitab milline õhk kuulub ühelt või teisele gaasile. 760 mm hg mererõhupinnast. Gaaside transp verega
Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes.
7.4 Hingamismaht Vasta küsimustele. Kummal on suurem hingamismaht, kas 24a tervel ja sportlikul mehel või 67a suitsetaval ja ülekaalulisel naisel? Põhjenda. __________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Mitu l on hingamismaht rahulikul hingamisel? _____________________________________ Kas inimesel jääb välja hingates kopsudesse ikkagi õhku? ____________________________ Mille abil saab mõõta hingamismahtu? ___________________________________________ Mis muutused toimuvad füüsilise töö ajal? _________________________________________ ___________________________________________________________________________ 7.5 Rakuhingamine Kirjuta, mis valemiga on tegu, miks on see oluline ning mis protsess toimub. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________
saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes.
Eristatakse omakorda nelja faasi. IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- & vasomotoorne keskus on pärsitud. Mõju kardiovaskulaarsüsteemile · Alaneb arteriaalne vererõhk · Südame löögisagedus muutub: Halotaan põhjustab bradükardia39 Enfluraan & isofluraan suurendavad südame löögisagedust · Südamelihase hapnikutarbimine väheneb Hingamine : inhalatsioonianesteetikumid (välja arvatud N2O & dietüüleeter) vähendavad hingamismahtu & suurendavad hingamissagedust, lisaks väheneb CO2 kui hingamisstimulaatori toime. Aju : ainevahetus ajus aeglustub, vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus ; enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet & võib suurendada krambiaktiivsust. Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool
õhuhulk ja kordade arv ühe minuti jooksul ehk HM x H FR = H MM Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida veel sellele, et osa sissehingatavast õhust jääb alati hingamisteedesse ja ei jõua alveoolideni. Seda hingamisteede mahtu nimetatakse surnud ruumiks ja see on umbes 150 ml. Näiteks kui inimene hingab sisse 500 ml õhku, siis alveoolideni jõuab ainult 350 ml. 3. Tervisest: On palju haiguseid, mis võivad oluliselt muuta hingamise sagedust ja hingamismahtu. Esmajoones on need hingamiselundite eneste haigused (kopsupõletik, bronhiaalastma, hingamiselundite traumad) ja südameveresoonkonna haigused (südame isheemiatõbi, äge ja krooniline südamepuudulikkus, kopsuarteri trombemboolia), samuti mitmesugustest põhjustest tingitud pea- ja seljaaju haigused ja traumad. 8.6. Hingamise regulatsioon: Hingamine on reguleeritud mitmete regulatsioonimehhanismidega. Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus.
sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe: Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude
hingatud õhu hulk. Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (V A) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest
Erakorralise meditsiini tehnik: oskab kirjeldada hingamissüsteemi tavapärast anatoomiat ja hingamise tavapärast füsioloogiat; teab ning oskab kirjeldada erinevaid hingamishäirete põhjusi; teab ja oskab kirjeldada tüüpilisi hingamishäirete sümptomeid; oskab kirjeldada hingamishäirete ravi kiirabi etapil; oskab nimetada düspnoe puhul kasutatavate ravimite doseeringut, näidustusi, vastunäidustusi ja kõrvaltoimet; teab normaalset hingamismahtu, hingamissagedust, hingamise minutimahtu, saturatsiooni, lõpp-ekspiratoorseid CO2 väärtusi ning gaaside sisaldust arteriaalses veres. Üldine sissejuhatus Hingamishäiretega patsiendid moodustavad suhteliselt suure osa kiirabi väljakutsetest. Patsientide jaoks tunduvad hingamishäired enamasti väga ohtlikena, mis tähendab, et patsienti tuleb samal paralleelselt läbivaatuse ja raviga veel pidevalt rahustada ning jälgida, et kiirabi tegevus ei süvendaks tema hirmu
annaabi.ee 
