Üldised eesmärgid Kuna iga projekt on tavaliselt laiema programmi osa teatud piirkonnas või sektoris, viiakse üldise eesmärgi hindamine tavaliselt läbi kogu piirkonna või sektori üldise arengu analüüsina. Nii saab üldise eesmärgi hindamine reeglina aset leida alles siis, kui kõik üldist eesmärki toetavad projektid on lõpule viidud. Üldiste eesmärkide teostumise hindamisel vajatakse tavaliselt statistilisi analüüse ja uuringuid. Hindamistulemuste kasutamine Hindamistulemusi kasutatakse kahel peamisel viisil. Esiteks selleks, et otsustada, kas projekti teostamise vaev oli õnnestunud ja ressursside kasutamine põhjendatud. Teiseks kasutatakse tulemusi uute projektide ja programmide kavandamisel. Hindamise tulemused võivad ka näidata, et teatud meetmetesse või sektoritesse investeerimine ei ole mõttekas. 97 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Hindamise liigid
- suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend - vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel Hindamise eesmärgistamine: - konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad) - mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik) - kokkuleppelised (määratakse täideviijad, kooskõlastatakse erinevate osapooltega) - saavutatavad (vajalikud on täideviijate teadmised, oskused, piisavad ressursid) - ajastatud (kindel tähtaeg) (Valk 2003.) Hindamistulemusi analüüsides võetakse kokku kogu hindamisprotsess. Hinnatakse eesmärkide saavutamist, ettevalmistuse tõhusust, meetodite usaldusväärsust, läbiviimise efektiivsust ja üldist õhkkonda hindamisel. Tehakse kokkuvõte. Hinnata võib organisatsioonisiseselt või siis väljastpoolt. Oluline on, et hinnatakse süstemaatiliselt ning saadud tulemusi analüüsitakse. Välishindamisel saadav info: - kuidas haridusasutused täidavad neile pandud ülesandeid
Initsiatiiv ja loovus Suhtlemisoskus 27. Vead, mis võivad tekkida töötajate hindamisel ja kuidas neid vältida HINDAMISE VEAD: Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus hindamine toimub formaaselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratatavus hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine. Hindamisprotsessi salastatus hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata. Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KUIDAS VÄLTIDA: Hindamisel tuleks lähtuda tööalasest tegevusest. Hinnag tuleks anda üldhinnagu alusel. Hindamine peaks baseeruma töö sisust tulenevatel kriteeriumitel ja
Hindamissüsteemi väljatöötamisel tuleb · Püstitada hindamise eesmärk (miks on vaja hinnata?) · Määrata hindamise kriteeriumid (mida hinnatakse?) · valida hindamise meetodid (mille abil hinnata?) · töötada välja hindamise protseduur (kuidas korraldada hindamist?) s.h otsustada - kas hinnatakse kõiki töötajaid - kui sageli hinnatakse : kord aastas, kaks korda aastas - kes hindab: vahetu juht, kolleegid, alluvad - kuidas kasutatakse hindamistulemusi: tõstetakse palka, edutatakse, koolitatakse, vallandatakse. HINDAMISE PROTSEDUUR 1. Hindamise ettevalmistamine 1. Määratakse organisatsiooni prioriteedid lähiaastateks 2. Püstitatakse personali hindamise eesmärgid - personali planeerimine (karjääri planeerimine, ümberpaigutamine, edutamine, töösuhte lõpetamine) - personali tööülesannete täpsustamine ja parandamine (tunnustamine, motiveerimine)
Energeetika negatiivse keskkonnamõju 3 6 527 163 vähendamine Mittevastavad taotlused 1 2 980 677,00 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu poolt kinnitati keskkonnakorralduse programmi 2006. a I vooru eelarveks 25,5 miljonit krooni. Arvestades energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise ja välisõhukaitse alamprogrammide töörühma hindamistulemusi jäi I vooru eelarveks 14 985 342.- (mis sisaldab 2 500 000 krooni 2005. a II vooru projekti ,,Riikliku mootorikütuse kvaliteedi ja koguste seireprogrammi" kasutamata jäänud vahenditest). 17. jaanuaril 2006. a. peetud alamprogrammide töörühma nõupidamisel moodustas töörühm hindamise tulemusel taotluste pingerea, jaotades taotlused: · Riiklike kohustuste ja prioriteetide hulka kuuluvad keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvad taotlused; · 2006. a
) Kakskeelse lapse õiglane hindamine Kakskeelsetel esinevaid ajutise iseloomuga probleeme tuleb eristada püsivatest probleemdest, mis takistavad igapäevast toimetulekut ja õppimist. Probleemi selgitamisel tuleks vältida lihtsamatest testidest, pigem tuleks kasutada paljusid erinevaid hindamine ja vaatlemise meetodeid. Lahendus peaks hõlmama pikemat perioodi ja vältima hetkeotsuseid. Lapse jälgimine annab keelest ja kogu käitumisest ülevaatlikuma pildi. Hindajate valik mõjutab hindamistulemusi. See, kuidas laps ise tajub hindajat ja tema olekut, mõjutab tema reaktsiooni ja ka hindamise tulemusi. Lapsi tuleks hinnata kakskeelselt, st tema mõlemas keeles. Testis ja hindamisvahendid peaksid olema lapse tugevamas keeles, samuti ka suhtlemine. Testide läbiviimine nõrgemas keeles, jätab vale mulje lapse tegelikest võimetest. Tuleb jälgida, et testis kasutatav keel oleks asjakohane ja üheselt arusaadav. Kui lapsele ei ole
· mida tegelikult hinnatakse, · kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele toimivad, · mida võiks hinnete põhjal järeldada, · mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne. Tuleb ette, et · (head) hinded muutuvad eesmärgiks; · (halvad) hinded kujunevad karistusvahendiks; · hinnete pärast spikerdatakse ja petetakse muul teel; · vastandutakse ja tülitsetakse; Peaaegu kõik teavad, et hindamine on bluffimine, aga ei söanda seda välja öelda. Hindamistulemusi aina liidetakse-lahutatakse ning nende alusel reastatakse koole ja inimesi, riike ja rahvaid. Usutakse, et keskmised hinded iseloomustavad midagi. Ikka veel leidub inimesi, kelle meelest on hinnetel arusaadav tähendus. Ilmuvad uued määrused ja hindamisjuhendid. Ametkonnad vajavad tööd. Kõige primitiivsem ja räbalam on selline õpe, kus · õpetaja "annab tundi"; · "tunni eesmärgiks" on õppekava mingi punkti täitmine;
· Planeerija ja delegeerija · Initsiatiiv ja loovus · Suhtlemisoskus ·Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus Hindamine toimub formaalselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratavus Hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine. Hindamisprotsessi salastatus Hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KORDAMISKÜSIMUSED 14 8. mai 2010. a. 11:00 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. Info allikas - koostab sõnumi.
interpreteerimise oskusi. 4. etapp: hindamisjärgsed tegevused 16 Hindamisjärgne periood on mitmeti keeruline. Hindamise tulemuste avalikustamise kohta peavad organisatsioonis olema kehtestatud kindlad reeglid. Nende tundmine ja täitmine sõltub arendus- ja personalijuhi teadmistest ja teadlikkusest. Tuleb kinni pidada teatud eetilistste normidest (näiteks, personaalseid hindamistulemusi ei avaldata; need antakse teistele töötajatele teada vaid üldistatud impersonaalsel kujul). Hindamisjärgne analüüs ja kokkuvõtete tegemine on seotud arendusjuhi enda mitmete oskuste arendamisega, nimelt vajab see järgmisi oskusi: - vigade analüüs ja järeldusteni jõudmine; - prioriteetide määramine ja juhtimisalane otsustustamine; - uutesse plaanidesse täienduste ja paranduste sisseviimine. 1
annaabi.ee 
