Tähtkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on püsiv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub. Vanaaja astronoomidele tähendasid tähtkujud eelkõige igipüsivaid verstaposte taevas,mille suhtes võis jälgida Kuu ja planeetide liikumist.Mõõtmistäpsuse kasvamisel osutus see koordinaatsüsteem ebapiisavaks ja juba II saijandil enne meie aja arvamist võttis Hipparchos kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud. Silmapaistvamad tähtkujud kujunesid hilispaleoliitikumis,nende nimikujunditega ühenduses tekkisid astraalmüüdid.17.sajandil hakati nimesid panema seniste tähtkujude vahelistele tühikutele;taeva lõunapoolkeral jätkus tähtkujude moodustamine veel 18.sajandil. Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende
lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes. Jääaja lõpus kadusid paljud paleoliitikumile iseloomulikud loomad, nagu karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus, kuid lühikese aja jooksul nad Rootsi alal siiski elasid. Nendel loomalikidel põhines paleoliitikumi
Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad Kunstiteoseid on kahte tüüpi: koopamaalingud ja naise kujud. Kusjuures need on enamasti tehtud luust, savist või kivist (naisekujud). Kujudel on väga palju sarnaseid jooni. Neid on hakatud nimetama ka Villendorfi Veenusteks tegemist on väga lopsakate vormidega naistega. Rõhutatu on rindu, kõhtu ja puusi, samas aga käsi, jalgu ja nägu pole enamasti töödeldud
Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse. Ajad. Vanem kiviaeg = Paleoliitikum (varane, kesk, hilis) Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum Noorem kiviaeg = Neoliitikum Pihukirved peoliidid. Olduvai kultuur 2,6 1,4 miljonit aastat tagasi. Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt
Need on väikesed, valmistatud enamasti elevandiluust, kivist või savist. U 17 000 eKr sai alguse Madeleini kultuur. Klimaatiliselt vastab see viimase jäätumise pikaks veninud lõpuosale. Kultuur hõlmas Prantsusmaad, Saksamaad, Belgiat, Poolat, Sveitsi, Hispaaniat, Itaaliat. Lääne-Euroopas muutus oluliseks ulukiks põhjapõder. Laiemalt levisid luuriistad, näiteks siledad odaotsad ja kisulised harpuuniotsad; samuti tarvitati luust naaskleid ja nõelu. Kokku oli hilispaleoliitikumis kasutusel üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast. Tuntuim Altamira Hispaanias. Ka miniatuurkunst loomakujutised luuesemetel
samal ajal elanud kromanjoonlastel. Nad võisid kromanjoonlastelt saada mõne uue nakkushaiguse, mille tagajärjel nad lõpuks välja surid. Mõned arvavad, et nad ei surnudki välja vaid sulandusid kromanjoonlastesse. Kuna kromanjoonlaste geenid olid paremad, siis looduslik valik andis just need järglastele edasi, mitte aga neandertallaste omi. Hilispaleoliitikum u 40 00010 000 a tagasi Nüüdisinimene e Homo sapiens sapiensi. Hilispaleoliitikumis oli ilm endiselt külm jätkus jääaeg. Selles esinesid küll mõningad soojenemised, ent üldiselt oli siiski karm. Perioodile on lisaks uuele arenenumale inimtüübile iseloomulik ka arenenum küttimisviis, arenenumad tööriistad ja muutused vaimses elus. Homo sapiens sapiens´i moodne vorm ilmus esmakordselt u 195 000 a tagasi, st juba varapaleoliitikumis. Arvatakse, et tema, nagu ka neandertallase eellaseks oli Homo erectus
11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud. Madleine kultuuri elanikud liiguvad põhja poole, seal tekib Hamburgi kultuur, mis jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Hilispaleoliitikumis on vibud ka laialdaselt levinud. Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud. Asula märgiks oleks põhjapõdra luud ja sarved. Swidry
Nooleotsad viitavad sellele, et oli olemas vibu. Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid. Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu. Kütiti palju erinevaid loomi. Ilmusid ahingud ja harpuunid, millega sai hästi kalu püüda. Harpuuniga sai ka metsloomi püüda. Harpuun on oda külge kinnitatud teravik, mille küljes on nöör. Kostjonki asulas olid mammutitele spetsialiseerunud inimesed. Selle elanikud püüdsid mammuteid ning sealt on leitud üle tuhande mammutiluu. Luid kasutati elamute ehitamisel. Mõned asulad spetsialiseerusid ka põhjapõtradele.
loodus. Euroopas on palju hilispaleoliitikumi kultuure. Koopajooniseid tegid Madeleine`i kultuuri inimesed, see on mõjutanud ka paljusid teisi kultuure. Swidry kultuur levis ka läänemere idakaldal Leedus, see oli ka üks kultuuridest, mis pani aluse Eesti ala kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidry kultuurile on omased saledad nooleotsad. Leedu alalt on leitud mitmeid vanu asulaid, mis on pärit 10 000 eKr, need on enamasti põhjapõdraküttide asulad. Hilispaleoliitikumis toimus seega spetsialiseerumine. Põhjapõdrad tegutsesid jääpiiri lähedal, neid oli küllalt lihtne küttida. Nende asulate leiud näitavad, et peamine saakloom oli põhjapõder. Eesti ala hakkas vabanema jääst u 11 500 eKr. Jää taandumine kestis üle tuhande aasta. Eestis on kokku leitud 26 mammutiluud ja mõhka küllaltki erinevatest kohtadest. Ühele Põltsamaalt saadud leiule määrati vanuseks 9700 eKr. See oli tol momendil Euroopa kõige noorem mammutiluu
annaabi.ee 
