.......................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESIMENE TÖÖ.................................................................................................... 26 TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“.....................26 TEINE TÖÖ......................................................................................................... 27 VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“.......................................27 KOLMAS KODUTÖÖ............................................................................................ 32 VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide
kodutöö ei ületa etteantud mahtu. Kodutöö hilinenud esitamine võtab tervikhinnangust 3 punkti maha (näiteks kui kodutöö hilinenud esitaja kogub oma vastustega 13 punkti, jääb tema tervikhinnanguks 10, s.o hinde “arvestatud” saamise ja eksamile pääsemise miinimum). NB! Palun laadige töö Moodle’isse Wordi-formaadis! 1 St koos pealkirja ja küsimustega kuni kaks ja pool A4. Riina Udovenko, Infokorraldus TEKST 3: Toomas Hiio. Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost Küsimused 1. Kes on autor? Milliste teemade uurimisega on ta tegelenud? Kust ja kuidas saite selle kohta teavet? (2p) Toomas Hiio on Eesti ajaloolane. Ta on Eesti Sõjamuuseumi uuringute juht. Tema teadustöö keskendub Teise maailmasõja ja inimsusevastaste kuritegude ja ka Tartu Ülikooli ajaloole Tsaari-Venemaa ajal.
ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
on alla 0,5 g transrasvhappeid. FDA prognoosis, et aastaks 2009 on USAs kasutusele võetud transrasvhapete märgistus ära hoidnud 600 kuni 1200 südamehaigustesse haigestumist ning 250 kuni 500 surmajuhtumit. Eestis on transrasvhapete kasutamine suurenenud viimase 20 aasta jooksul. See-eest on Eestis teatud nimetusega toodetesse osaliselt hüdrogeenitud taimerasva lisamine keelatud. Kokkuvõte Raik-Hiio Mikelsaare artiklist (08.10.2009) Inimesed peavad transrasvu terviseohustajaks. Transrasvhappeid on kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, kus nende hulk moodustab 28% kogu rasvast. Kuigi transrasvhappeid taimelipiidides ei leidu, saab neid sinna kunstlikult tekitada. Tegelikult tekivad transrasvhapped neisse ise, kui taimelipiidide tsisrasvhappejääke
Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse? · Kas retsensent on sõber või vaenlane? · Retsensent või oponent? Kuidas kirjutada? · Põhimõtteliselt sama, mis raamatuülevaate puhul. · Lõpus tuleb anda hinnang sellele, kas töö vastab nõuetele või mitte; kõlbab avaldamiseks või mitte. Soovitusi. Retsensendile: · Olge konstruktiivne;
arenemist maailmas, siis poleks see üllatus, kui varsti saaks teostada ka eelnimetatut. On levinud ka arusaam, et saab luua täpse koopia inimesest, just tema isiksust silmas pidades, siis ka see pole tõsi, sest kloonindiviid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kui nüüd hästi järele mõelda , siis tegelikult seda vaja ju ei ole, kuid mõningates olukordades oleks see siiski võimalus. Nimelt Tartu Ülikooli teadlase Raik-Hiio Mikkelsaare sõnul võimaldaks kloonimine aidata naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Selleks oleks vaja munarakust eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel. 1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit
Olafi ordeni suurrist 1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist 14 LISA2 President Lennart Geotg Meri. 15 Kasutatud kirjandus Oplatka, A.2001. Lennart Meri- Eestile elatud elu Tallinn: Varrak Hiio, T ja Meri, M.2007. Lennart Meri Poliitiline testament Tartu: Ilmamaa Raun, A. 14.03. 2006 Postimees Mutt, M. 14. 03.2007 Postimees www.vikipeedia.ee www.President.ee www.vp1992-2001.vpk.ee:80/ 16
postimees.ee/1892779/ruutel-sona-kommunism-on-minu- puhul-ulearune (04.11.2013) Eesti presidentide loend // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidentide_loend (28.10.2013) Lennart Meri // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri (28.10.2013) Lennart Meri elu lugu // Õhtuleht (2006) 15. märts [WWW] http://www.ohtuleht.ee/193687 (28.10.2013) Meri, Lennart. Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri. Tartu, Ilmamaa, 2007. Oplatka, Andreas. Lennart Meri Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga. Tartu, Ilmamaa, 2001. Põlluaas, Henn. Lennart Meri, vabaduse valus valgus. Tallinn, Kunst, 2011. Vahter, Tarmo. Lennart Meri, kolmat põlve poliitik: lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest. Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009. Vabariigi Presidendi kodulehekülg: Lennart Meri elulugu [WWW] http://www.president
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich
Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Kloonimiskatseid tehakse ja jätkatakse eelkõige: Transgeensete organismide saamiseks. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Tartu ülikooli teadlane Raik-Hiio Mikelsaar soovitab ühiskonnal suhtuda sallivamalt kloonimist puudutavatesse uudistesse, sest kloonimine polevat teadlase hinnangul ebaeetiline ja päästaks üle maailma miljoneid inimesi probleemist, kui mees ei suuda lapsetegemisega lihtsalt hakkama saada. Haapsalu Kolledz 17 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 7
Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein, Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio, Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten Ilmjärv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes, Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek
annaabi.ee 
