põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte... Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid
Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte. Väga paljud inimesed arvavad, et kliima soojenemine ei mõjuta teda ennast, et teda ei olegi siis elus, kui see hullemaks läheb
Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just nimelt need, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või mitte. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kaubamärgid, igasugused kaubad ja pakendid, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, ent ka "keskmise inimese" iidolid . Üldiselt tehti õlimaale, mis olid hiiglaslikes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Suunatud tavainimese poole. Antiindividualism. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida. Popkultuur oli teravalt sõjavastane. Skulptuur popkunstis Skulptuur on teistest kujutava kunsti liikidest keskkondlikum - iga skulpturaalne objekt loob enda ümber mõjuvälja.
kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte.
metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)... Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel... Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%... Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides... Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes... Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab... 6 KASUTATUD KIRJANDUS Üldine keemia Elementide keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik 7
· Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana
tervisehädasid. Euroopa jalgrattapealinnaks võib liialdamata nimetada Hollandi pealinna Amsterdami. Selles kaunis linnas on loodud tingimused, kus jalgrattaga liigeldes on inimesel eeliseid rohkem kui millegi muuga sõites. Amsterdamis on mitusada kilomeetrit jalgrattateid, inimesi ja jalgrattaid on peaaegu sama palju. Selles linnas on väga populaarne laenutada jalgrattaid, kohalikud elanikud omavad paari-kolme isiklikku jalgratast, mida on võimalik parkida hiiglaslikes jalgratta parklates. Paljudes Euroopa pealinnades tegeldakse jalgrattasõidu populariseerimisega. Suurlinnade seisukohalt pole vähem tähtis ka fakt, et tänu jalgratastega liiklejatele tekib linnas vähem ummikuid. Samuti säilib metropolides tänu jalgratastel liiklejatele veidigi puhtam õhk. Ka Eesti pealinnas, ja tegelikult ka teistes linnades, püütakse inimesi meelitada aina enam kasutama liiklemiseks jalgrattaid, kuid märkimisväärseid tulemusi see veel andnud ei ole. Sellel
Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado graniidist mäe tipus 740 m kõrgusel seisab silmapaistvalt suur Kristuse kuju. Prantsuse skulptor Paul Landowski kavandatud 40 m kõrgust betoonkuju ehitati viis aastat ja kuju valmis 1931 a. Idee kerkis esile esmakordselt 1921 a., kui Brasiilias tähistati iseseisvuse sajandat aastapäeva. Insenerid, disainerid, skulptorid kohtusid alguses Pariisis, et arutada kuju püstitamisega seotud probleeme. Kogu ülesande raskus paistab välja ka kuju hiiglaslikes mõõtmetes: pea kaalub 35,6 tonni ja on 3,7 m kõrge, mõlemad käed kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe juurest teiseni on 23 m. Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga. Raadiotelegraafi leiutanud G. Marconi, kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas kuju sisse tuhandete kilomeetrite kauguselt Itaaliast Genova lahelt. Õnnistamist korrati 1965 a. paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981 a. paavst Johannes
plakatitele oli iseloomulik tüüpilisus, rahvuslikkus ning tegelikkuse tõetruu, ajalooliselt konkreetne kajastamine selle revolutsioonilises arengus.4 Muidugi oli tol ajal kunsti tegemine üpriski eluohtlik, valikud, mida tegelikult polnud jäeti lahkelt kunstnikele, neid mitte järgides ootas sageli ees vangilaager või midagi veel hullemat. Tänapäeva nooretele võib stalinistlik kunst olla midagi veidrat, sellega seotud õuduslood meenutavad pigem arvutimänge. Kuid samas oli neis hiiglaslikes monumentides ja suurtes, helgete värvidega muinasjutte jutustavates maalides ligitõmbavat. Oli see realistlik kujutusviis, mis aastakümnete jooksul unustusse jäänud? Või vaatajate soov lihtsate vahekordade järele- 2 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90 3 http://www.hot.ee/iffcool/kunst.htm 4
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, mis ühendab sadu kliimaeksperte kogu maailmast, ennustab, et 2100 aastaks on maa keskmine temperatuur tõusnud tõenäoliselt veel 1,8- 4°C võrra, halvimal juhul koguni kuni 6,4 °C võrra. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Kokkuvõte Kas tundub, et sa ei saa kuidagi aidata? Kui me kõik muudaksime veidi oma käitumist, võiksime mõjutada kasvuhoonegaaside emissiooni. Sa ei pea tegema midagi äärmuslikku ja võid seejuures isegi raha kokku hoida! · Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ootereziimile. Televiisor kasutab 45% tarbitavast energiast ootereziimis olles.
Brasiilias Rio de Janeros Corcovado graniidist mäe tipus 740 m kõrgusel seisab silmapaistvalt suur Kristuse kuju. Prantsuse skulptor Paul Landowski kavandatud 40 m kõrgust betoonkuju ehitati s viis aastat ja kuju sai püsti 1931.a. Idee kerkis esile esmakordselt 1921.a., kui Brasiilias tähistati iseseisvuse sajandat aastapäeva. Insenerid, disainerid, skulptorid kohtusid alguses Pariisis, et arutada kuju püstitamisega seotud probleeme. Kogu ülesande raskus paistab välja ka kuju hiiglaslikes mõõtmetes: pea kaalub 35,6 tonni ja on 3,7 m kõrge, mõlemad käed kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe juurest teiseni on 23 m. Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga. Raadiotelegraafi leiutanud G. Marconi, kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas kuju sisse tuhandete kilomeetrite kauguselt Itaaliast Genova lahelt. Õnnistamist korrati 1965.a.paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981. a. paavst Johannes
Viimane investeering on ennast tulusalt ära tasunud aga nüüdseks hakkab see tehnoloogia ajale jalgu jääma. Uus tehas kavandatakse kasutama maailmas valitsevat kuivtehnoloogiat, mis kulutab praeguse märgtehnoloogiaga võrreldes vähem energiat ja paiskab keskkonda vähem jäätmeid. Praegu kasutab Kunda tsemenditehas maailmas juba haruldaseks muutuvat märgtehnoloogiat, mille puhul savi ja lubjakivi segatakse veega püdelaks massiks ning seejärel aurutatakse vesi hiiglaslikes pöördahjudes välja. Kuivtehnoloogia puhul aga jääb ära nii veega segamine kui ka soojusmahukas aurutamine. Pilt tehasest täna: Tsemenditehas on tänaseks töötanud enem vähem pidevalt 145 aastat ja selle aja jooksul päris märgatava osa tsemenditolmu atmosfääri paisanud. Aastate jooksul on sellest õhku paisatud tsemenditolmu hulk oluliselt varieerunud, sõltudes tootmise intensiivsusest ning hilisemal ajal elektrifiltrite efektiivsusest
Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vastab 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest. Selle kiirguse järgi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist Universumis. Atomaarse vesinikuga ioniseeritud gaasipilvi nimetatakse H-II-aladeks. Neil aladel kiirgavad suured tähed suurel hulgal ioniseerivat kiirgust. See kiirgus võimaldab teha järeldusi tähtedevahelise aine koostise kohta
koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vasta 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest. Selle kiirguse järgi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist Universumis. Atomaarse vesinikuga ioniseeritud gaasipilvi nimetatakse H-II-aladeks. Neil aladel kiirgavad suured tähed suurel hulgal ioniseerivat kiirgust. See kiirgus võimaldab teha järeldusitähtedevahelise aine koostise kohta
üha enamale inimhulgale toitu andev (VIDEO: Tänapäevased tehnikavidinad ei ole loodud põllumajandus kestma juhul, kui link ei avane) Põllumajanduse aastaraamat 2012 uute eesmärkide ja Kõik loetletud mugavused tekitavad tagasivaadetega hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/tryki mis muudavadki globaalset kliimat. s-polmin-aastaraamat-2012.pdf 13.10.2014 17 13.10.2014 18
10 aasta pärast oli võimas kuju oma planeeritud asukohas. Disainerid, insenerid ja skulptorid kohtusid esmalt Pariisis, et arutada probleeme, mis olid seotud kuju püstitamisega lahtise taeva alla loodusjõudude meelevalda 732 meetrit üle merepinna tõusva graniitmäe tipule. Prantsuse skulptor Paul Landowski alustas Kristuse pea ja käelabade modelleerimist, samal ajal kui keha ja käsivarte kallal töötasid insenerid ja arhitektid. Kogu ülesande raskus paistab välja ka skulptuuri hiiglaslikes mõõtudes pea kaalub 35,6 tonni ja on 3,7 meetrit kõrge, mõlemad käed kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe sõrmeotstest teise käe sõrmeotsteni on 23 meetrit. Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga, enne kui teda hakati vintsidega Corcovadole paika panema. Raadiotelegraafi leiutanud Guglielmo Marconi, kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas Lunastaja Kristuse kuju sisse 12. oktoobril 1931. Raadiomikrofoni rääkis
56 Samas, vt tsitaadid tagakaanel. 57 Симонян Р. Х. Россия и страны Балтии. РАН, Институт социологии, Academia, Москва, 2003, 52–53. 147 Baltlaste (прибалты) roll perestroikaaja poliitilises elus ja Liidu lagundamisel oli siiski ebaproportsionaalselt palju suurem kui nende tagasihoidlik osa impee- riumi hiiglaslikes inim- ning materiaalsetes ressurssides. See tõsiasi on hästi nähtav nii teadus- kui memuaarkirjanduses. Vene autorid on märkinud need vald- konnad, kus kolmele Balti liiduvabariigile kuulus pioneeri roll. Kokkuvõtlikult on need järgmised. Baltikumis tekkis massiline rahvuslik liikumine n-ö tsivilisee- ritud rahulikus vormis, mis polnud suunatud mitte etniliste konfliktide lõkkele puhumisele ja massilise vägivalla eskaleerimisele nagu Kaukaasias (tüüpiline
eluviis. Kindel on see, et maakeral ei ole kunagi nii palju inimesi elanud ja inimesed ei ole varem maakera niimoodi saastanud kui praegu. Kliimamuutust mõjutabki otseselt meie endi eluviis, eelkõige rikaste ja arenenud piirkondade nagu Euroopa ja Põhja- Ameerika eluviis. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. 4. Referaat PILET nr. 19 1. REGIONAALSE ARENGU KAVANDAMINE JA PLANEERIMINE Eestis räägitakse arengu kavandamisest ja planeerimisest vahel kui erinevatest mõistetest, siis jälle kui samadest asjadest. Selle põhjused on semantilised, ajaloolised ja poliitilised. Paraku määratleb Eesti keele sõnaraamat kavandamise ja planeerimise mõisteid suuresti üksteise kaudu ega tee nende vahel selget vahet