kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter: e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4. Hiigellained jõuavad kaldale. Mercalli skaala: Võttis aluseks maavärina tugevuse-mõju mille maavärinad avaldavad pinnasele, inimestele ja loomadele; Ühikuks pallid (1-12); Ei ole eriti usaldusväärne. Richteri skaala: Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka; On numbriline skaala, kus nr-d on energiaga seotud
Toidupuudus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesusest kesistest looduslikest tingimustest sise ja välispoliitilistest konfliktidest mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest valedest toitumisharjumustest ülerahvastatusest vähesest haridustasemest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Millest tingitud? Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) LadinaAmeerikas Lõuna ja IdaAasias Venemaal teatud piirkondades Kus levib? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nälg inimese füsioloogiline vajadus süüa
Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrikas on maa alad põllumajanduseks kõlbmatud Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse (põhjustanud metsade hävimise, üle karjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku) Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Vaesusest Sise- ja välispoliitilistest konfliktidest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Aasia Ladina Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavaid inimesi Iga viies inimene kannatab alatoitumise all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel ning aastas 5,6 miljonit last
maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km. 29.Mis on maavärina epitsenter? Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht. 30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31.Iseloomusta tsunami teket. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal. Laine kaugused üksteisest suurenevad. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kõrguvad. Lained paiskuvd kaldasse. 32.Iseloomusta maavärinate mõõtmise Mercalli skaalat. Võttis aluseks Maavärina tugevuse -mõju, mida maaävrinad avaldavad pinnasele, ehitistele, inimestele ja loomadele. Ühikuks pallid(1-12) Ei ole usaldusväärne 33.Richteri skaala Võttis aluseks maavärina intensiivsuse näitab maavärina ajal vabanenud energia hulka.
stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. Nt. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust) Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut -mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. -valed toitumisharjumused -vähene haridustase -looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne) -Rahvastiku kiire juurdekasv 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese -Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias. -Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide
See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine). Millest tingitud? vaesusest kesistest looduslikest tingimustest sise- ja välispoliitilistest konfliktidest mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest valedest toitumisharjumustest ülerahvastatusest vähesest haridustasemest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Mida nälg endast kujutab? Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis. Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga. Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala).
ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine
päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud piirkondades Linnas kannatab nälga 1 lapse kohta maal 2 Toidupuuduse põhjused vaesus kesised looduslikud tingimused sise- ja välispoliitilised konfliktid mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid valed toitumisharjumused ülerahvastatus vähene haridustase looduskatastroofid (maavärinad, hiigellained jne) Lahendus toidupuudusele Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol)
Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid põhjustavad suuri purustusi ja arvukalt inimohvreid. Maavärinad koosnevad alati mitmest üksteisele järgnevast tõukest. Iga üksik maavärinatõuge kestab vaid mõne sekundi. Sellele järgnevad nn järeltõuked, mis võivad toimuda mitmeid päevi (isegi kuid ja aastaid) hiljem. Esineb ka
poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Inimtegevuse alla liigituvad nii siseriiklikud kui ka riikidevahelised konfliktid, ebaefektiivne majanduspoliitika, vähene haridustase, ülerahvastatus jne. (Ibid. 175 lk.) Samavõrd olulised on aga ka inimese poolt kontrollimatud loodusjõud nagu kliima, maapõu, sademete hulk (mis võib tingida nii üleujutusi kui ka põuda), katastroofid nagu maavärinad, hiigellained jne. Piirkondadest kannatab nälja tõttu ennekõike just Aafrika (eriti just selle idaosa ja riigid nagu Eritrea, Somaalia), aga ka Ladina-Ameerika, Lõuna- ja Ida-Aasia ning Venemaa teatud piirkonnad. Regiooniti on alatoitumuse ja nälja faktorid erinevad, kuid tihtilugu käivad kesised looduslikud tingimused käsikäes kõiksuguste konfliktide ja mittefunktsioneerivate majandusstruktuuridega. Samuti on erinevused suured linna- ja maapiirkondades, mille vahe on keskeltläbi kahekordne, s
annaabi.ee 
