Inimesed suudavad kannatada mitte ainult füüsiliselt vaid ka vaimselt. Näiteks koer ei saa kannatada teadmisega, et ta 5 kuu pärast mingil teadmata põhjusel magama pannakse, aga inimene, teades seda võib selle teadmisega täiesti hulluda, mis võib isegi olla piinarikkam kui tegu ise. Lisaks on inimestel keel, millega saab lihtsalt seletada, et ta on piinades. Meie kui ka loomade impulsid ja emotsioonid on samad, me karjume valust, me vähkleme ja higistame jne. Faktilised tõendusmaterjalid toetuvad ka väidet et loomad võivad kogeda valuaisinguid sama teravalt kui meie. Spetsiesismi üks vorme on, et ainult inimelu on täielik püha, see järeldab, et kui inimesele antakse valida, kas ta tapab koera või selle inimese, valiks ta tingimata koera(kui ei ole isiklikku vimma). Elu pühaduse teesi pooldajad eristavad inimesi ja looma, aga nad ei luba mingeid eristusi oma liigi sees. Ehk siis on nad rängalt vastu raskelt haigete tapmisele ja
Magneesiumi- Asub peamiselt luudes(65%) ja lihastes(20%). Magneesium osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedele tohelist värvust andev kloroföll sisaldab samuti magneesiumi. Magneesium kulub ka taimerakkude kestade koostisesse. 7. Vee tähtsus ja ülessanded? Tähtsus organismis: Hoiab kehas püsivat temperatuuri Hoiab ära ülekuumenemise, sellepärast higistame Trantspordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri,lümf) Kaitsefunktsioon: nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas Tähtsus rakus: On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofiilsed ained: lahustuvad vees: glükoos, keedusool, vitamiinid(B ja C) Hüdrofoobsed ained: ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D.
Mõne päevaga kasvab asemele uus nahk. Kui ilm on kuum, keha soojus tõuseb ja me hakkame higistama. Higi voolab pooridest välja ja jahutab keha. Kui meil on külm, siis hakkab nahk punetama, ihukarvad tõusevad püsti ja me väriseme tekib «kananahk». Püsti tõusnud karvad sulevad poorid ja soojus jääb keha sisse. Külmavärinaid tekitavad lihased, mis hakkavad sooja saamiseks liikuma. Mõnikord tekib «kananahk» hirmust. Kui hirm möödub, siis poorid avanevad ja me higistame. Peopesade ja jalataldade nahk on tavalisest paksem. Kui me jääme kauaks vette, muutub see nahk üleni kortsuliseks. Vanniskäigu ajal imeb nahk ennast vett täis nagu käsn. Nahk on muutunud hästi pehmeks ja kortsuliseks. Ka küüned on hästi pehmed. Kui on vaja küüsi lõigata, siis tuleb seda nüüd teha, sest lõikamine on palju kergem. (Saul 2007: 16) 6 KOKKUVÕTE Nahk on inimese keha kattev mitmekihiline elund, millel on kaitse- ja eritusülesnne ning mis talitleb meeleelundina
karastamisest. Alapeatükk ,,Puhtus" Puhas inimene on meeldiv nii endale kui ka neile, kellega ta suhtleb, sest näiteks kui inimene on must siis tavaliselt ta ka haiseb (kuigi ise ta seda võib-olla ei tunne) ja see peletab eemale teisi inimesi. Keha määrdub tavaliselt kahel põhjusel. Esiteks ainetest, millega ta kokku puutub ja teine põhjus on higistamine. Me kõik higistame näiteks füüsilist tööd tehes. Kõige parem viis end puhtaks saada on pesta end igapäev sooja dusi all. Seepi tuleks kasutada vaid paar korda nädalas. Alapeatükk ,,Karastamine" Karastamine tugevdab organismi ja aitab ära hoida külmetushaigusi. Organismi karastatakse tavaliselt mitmete jahedate veeprotseduuridega. Järgmine peatükk oli ,,Vaimne tervis" milles on juttu vaimse tervise olemustest ja mõjutajatest.
· Ilma veeta laguneb keha kiires tempos · Mõne päevaga: Nina lüheneb poole võrra Huuled muutuvad õhukeseks triibuks Igemed muutuvad mustaks Nahk tõmbub kokku ja silmalaud ei sulgu · Surmavalt mürgine merevesi: 1 liiter merevett sisaldab umbes 2.5 teelusikat söögisoola (+ hulganisti muid aineid, s.h. soolasid) Soolasid ~7X rohkem kui suudame ohutult ainevahetusse kaasata Veri on koostiselt mereveega üllatavalt sarnane (higistame, nutame ja naerame "merevett") Joogivee liigne soolakogus rikub vee liikumise tasakaalu keha teineteisest eraldatud "veeruumidest" (veri, koevedelik ja rakk) ning "kuivatab keha ära" - keha dehüdreerub (vt. täpsemalt osmoos) · Krambid, teadvusetus, ajukahjustused ... surm! Vesi teeb meid vedelaks! · Lehm 74% · Kartul 80% · Bakter 85% · Tomat 95% · Inimene ~65% 2:1 vedela kasuks Vesi meie kehas
banaani või õuna süüa. Puu- ja juurviljades on kaaliumi ja naatriumi suhe tugevalt kaaliumi kasuks (näiteks õunas 90:1, banaanis 440:1, porgandis 75:1, apelsinis 260:1, kartulis 110:1) - ka see on üks põhjustest, miks need on väga kasulikud. 7. Joo piisavalt vett: 6 - 8 klaasitäit päevas. Jaga see kogus päeva peale nii, et jood umbes iga kahe tunni järel, arvesse läheb ka toiduga saadud vesi. Vesi on elu alus. Me peame organismile kompenseerima vee, mille välja urineerime, higistame ja muul viisil eritame. Ära oota, kuni janune oled, vaid joo regulaarselt kogu päeva jooksul. Miks peab organism vett saama? Isegi kerge dehüdratatsioon ehk veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Toiduained on vees lahustuvad ja imenduvad sel viisil seedetraktist organismi, metaboolsed protsessid vajavad vett, vesi on vere koostisosa, samuti on vesi oluline kemikaalide ja toitainete viimisel kudedesse. Iga meie rakk kümbleb vees, veega viiakse
See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb. Põhjuseks valdavalt pärgarterite ahenemine või ateroskleroos. Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus. Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid
ning tehnikatest graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist, pildistamist ja filmimist. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil parandada oma eluga toimetulekut. Visuaalkunstiteraapias on olulisel kohal enese väljendamine läbi pildi, selle mõtestamine ning oma tunnete ja mõtete jagamine terapeudiga. Visuaalkunstiteraapiat kasutatakse terapeutilises kontekstis, sest kunsti luues, on aktiivne nii meie keha kui vaim, sest keha on peegliks meie emotsioonidele (nt tunneme ärevust ja higistame) (Sternberg, 2001); piltide kaudu võime väljendada seda, mida sõnedega on raske või ei saa öelda (mitteverbaalne kommunikatsioon); pilt on peegliks meie mõtetele, tunnetele ning selle looja võib sealt leida enda jaoks olulisi tähendusi, sümboleid, metafoore (analüüs mitmel erineval tasandil), loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990);kunsti luues saame kontakti
Miski pole päris nii nagu näib! Raske haigusega inimesed pole depressiivsed. Mööduvad ja ,,ilma konkreetse haiguseta" tekkivatel sümptomitel võib olla konkreetne bioloogiline põhjus. Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla neuroloogilisele haigusele iseloomulikud (ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks). Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks. Loeng 4 Toomas Põld 01.03.2016 Kehal on vaja stressi. Miks teeme trenni? -> higistame, väsime (see siis hea??) -> hea on hoopis see, et keha hakkab erinevaid hormoone (aineid) eraldama/tootma (endorfiin, dopamiin). Morfiini tootmine -> mõnu ja heaolu tunne, kuid eelkõige ellujäämisinstinkti tõttu. Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline
annaabi.ee 
