Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja naisi läbi nende tegevuse avalikus sfääris, et tippmeessportlaste ja tippärimeeste asemel oleks väljaannete esikaantel normina ja mitte kurioosumina esitatud parimad isad, oma edukaid naisi varjuna toetavad abielumehed või populaarsed, nägusad ja oma ea kohta üllatavalt heas vormis seltskonnalõvid.
Sisukord 1. Postmodernism....................................................................................2 2. Postmodersismi tunnused........................................................................3 3. Kõigesallija........................................................................................4 4. Mis iganes, mis tuleb peale modernismi................................................... . 5 5. Ajajärgud hierarhiates............................................................................6 Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernism on keeruline mõiste või kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism
Martin Haug 130271 TN 1. rühm Robotid, kui inimese asendajad Inimese mõistusel pole piire. Teadmised ja omandatud oskused võimaldavad meil luua roboteid mis toimetavad edukamalt, kui inimene ise. Robotid jagunevad kolme põlvkonda ning asetsevad nendes hierarhiates vastavalt oma töö täpsuse ning n-ö intelligentsi järgi. Kõige uuemaks ehk kolmandaks põlvkonnaks loetakse tehisintellektiga roboteid, kes on kahjuks või õnneks alles laboratoorse uuringu staadiumis. Robotite kiire areng on niivõrd jõuline, et on pannud meid küsimuse ette, kas inimesed vahetatakse ühel päeval tehisintellektide poolt välja. Läbi aegade on inimene trotsinud tööd- paljud asjad käivad üle jõu, on tüütud või lihtsalt ei ole meeltmööda
5. Peremees-staatus (5051), staatusekindlus ja -kindlusetus (121122). Peremees- staatuseks nimetatakse staatust, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse (nt nunn- tema teised staatused (õde, tädi, 35-aastane, naine,õpetaja jne) jäävad tahaplaanile). Staatuskindlus tähendab olukorda kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele (nt valgenahalisel juhtival kohal USAs on kõrge sotsiaalne staatus nii võimu, prestiizi kui jõukuse hierarhiates või mustanahalises koristajal on kõigis sotsiaalsetes hierarhiates madal staatus). Staatuskindlusetus on eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates (nt kuritegeliku sündikaadi liiril on küll raha ja võimu, kuid madal sotsiaalne prestiiz või tippsportlasel on jõukust ja prestiizi,kuid puudub märkimisväärne sotsiaalne võim). 6. Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine (115117, joonis 8.1).
on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad. Nt nunnal võib olla terve hulk juurdekuuluvaid ja saavutatud staatusi tütar, õde, tädi, õpetaja jne Staatusekindlus ja kindlusetus Staatusekindlus on olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele. Vahet pole kas keskel, põhjas või tipus. Suurim kindlus on aga just põhjas/tipus. On aga võimalik olla ka erinevates hierarhiates erinevatel tasemetel. See on staatusekindlusetus. Nt võib olla maffiabossil olla palju võimu ja vara, aga tal on samas vb madal sotsiaalne prestiiz. 5. Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine (115-117, joonis 8.1) Sotsioökonoomiline staatus Sotsioö. staatuse indeks põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Kasutatakse ka sotsiaalse klassi hindamiseks/kindlakstegemisel.
See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse. Sellel on üldistav sümboolne väärtus, inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad. Staatuskindlus tähendab olukorda, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele. Staastuskindlus sõltub nii omandatud kui ka omistatud tunnustest. Staatuskindlusetus ehk eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates. Ilma kindla staatuseta inimese probleemiks on see, et ta püüab end esitada kõrgema staatusega rollis ja vältida madalama staatusega rolle, tema rollipartnerid aga reageerivad alati madalamale rollile, et säilitada oma sotsiaalne staatus. 6. Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine Sotsiaalse staatuse kindlaksmääramisel kasutatakse sotsioökonoomilise staatuse indeksit (SES). See põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja
pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus. Binet Prantsuse psühholoog Alfred Binet (1857 - 1911) alustas oma intelligentsuse uuringuid möödunud sajandi 90ndatel aastatel samuti mäluomaduste määramisega, kuid leidis õige pea, et see pole küllaldane. Tema poolt loodud esimesed intelligentsuse testid erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest Binet püüdis mõõta intellekutaalseid võimeid ja oskusi vahetult (mitte
potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks)
resursse. 8.16. Mis on staatuse sümbolid igapäevaelus? Staatuse sümbolid on sotsiaalse staatuse väljapoole suunatud märgid, mille abil inimesed kujundavad teistele endast jäävat muljet. 8.17. Mis vahe on staatuskindlusel ja -kindlusetusel? Staatuskindlus - olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele. Sõltub nii omandatud kui ka omistatud tunnustest. Staatuskindlusetus - eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates. 9) Ühiskonna sooline kihistumine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 9 9.1. Mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool mille poolest sarnanevad ja erinevad sooerinevused bioloogilise ja sotsioloogilise perspektiivi seisukohast? "Mees" ja "naine" kirjeldavad bioloogilist sugu. Feminiinsus ja maskuliinsus on inimeste sotsiaalselt konstrueeritud sood. Mehelikkusele ja naiselikkusele tuleb viidata kui omistatud tunnustele ja feminiinsusele ja maskuliinsusele kui omandatud tunnustele
annaabi.ee 
