1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3....
*pervasiivsed arenguhäired sagedased(atüüpiline autism) F78 JA F79 MUU TÄPSUSTATUD JA TÄPSUSTAMATA VAIMNE ALAARENG F78 muu täpsustatud vaimne alaareng itellektuaalse mahajäämuse hindamine on raskendatud või võimatu(kaasuvad rasked käitumishäired, kehaline või sensoorne defitsiit kurtus/tummus, nägemispuue F79 täpsustamata vaimne alaareng vaimne alaareng on ilmne, kuid raskusastme täpsustamiseks on infot liiga vähe. PSÜHHOPATOLOOGIA Psühhiaatria arstiteaduse eriharu, mis tegeleb psüühiliste häirete uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Üldpsühhiaatria: 1)Bioloogiline psüh. 2)Psühhodünaamiline psüh. 3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi 1)Lastepsüh 2)geriaatriline psüh 3)kohtupsüh 4)narkoloogia 5)seksuoloogia Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis
uusi tuttavaid, liikuda uutes jätnud nn. vanad seltskondades, keskenduda joomakaaslased ning käib perele-tuttavatele). aktiivselt tööl. Allikaloend: Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina: Tallinn Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric-Mental Health Nursing (466-472). Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans. Mosby http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.htm (08.10.09)
teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Enamasti seondub nimetatud kaebustega samaaegselt unetus, väsimus, eneseväärikustunde alanemine. Depressiooni taustaks võivad olla teatud kehalised haigused, kuid üldiselt ei ole konkreetset põhjustajat võimalik kindlaks teha. Sümptomid Depressioon on keeruline, väga mitmete erinevate sümptomitega haigus. Lisaks piinavale ja pidevale kurvameelsusele võivad esineda: suutmatus nautida selliseid asju, mis varem pakkusid rahuldust; pidev väsimus ja energia puudumine; eneseusalduse puudus; negatiivne mõtlemine; süü- ja väärtusetusetunne, millel ei ole konkreetseid põhjusi; keskendumisvõime alanemine; unehäired; söögiisu muutused; kehalised kaebused; mõtete keerlemine surma ümber või enesehävituslik käitumine. Kõiki ülalnimetatud sümptomeid iga depressioonis inimese puhul ei täheldata ja teisest küljest võib selliseid sümptom...
Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusel...
Paanikahäire Paanikahäire on üsna levinud psüühikahäire, mille keskne tunnus on paanikahoogude esinemine. Haigus esineb üldiselt noorematel inimestel ja sellega seondub ka teisi psüühikahäireid, nt depressioon ja üldistunud ärevushäire. Sümptomid Peamiseks sümptomiks on paanikahoog: ilma nähtava põhjuseta järsku tekkiv tugev ärevus- või hirmuseisund, millega seonduvad mitmed kehalised kaebused: südamepekslemine, käte värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine. Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused Paanika on iseenesest normaalne, elu alalhoidev reageerimisviis. Paanikahäire erineb tavapärasest paanikast sellepoolest, et hoog esineb olukorras, kus paanikal ei ole ilmselget elu alalhoidvat otstarvet. Häire tekkepõhjuste kohta on mitmeid er...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
o Mõõdeti ka mälumahtu lühimälu puhul Lühimälu maht inimesel 7±2 ühikut · Praktiline ja mõõdetav psühholoogia · Aju-uuringud ning aju kaardistamine o Milline aju osa tegeleb millega o Kuidas töötavad aju erinevad poolkerad Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega · Üldpsühholoogia o Uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat o Juriidiline teadus o Psühholoogia ja psühhiaatria vahe Psühhiaatria on meditsiiniharu (tegeleb hulludega), tegeleb vaimsete haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega o Tajupsühholoogia Nägemine, kuulmine jne Puhas psühholoogia o Neuropsühholoogia · Aju osad, närvisüsteem jne o Patopsühholoogia
1. Piirialane ebastabiilne isiksus 24-aastane naispatsient. Patsient saabus haiglasse suitsiidkatse järgselt. 2 päeva tagasi oli ta võtnud sisse 20 tbl Xanaxit, 15 tbl Paracetamoli ja joonud umbes 0,5 l rummi. Suitsiidkatse sooritas ta hiljuti purunenud lähisuhte tõttu. On teada, et patsient on ka varem ennastkahjustavalt käitunud. Kätel on näha värsked ja vanemad põletusarmid. Patsient räägib ka seda, et lähisugulaste ja kolleegidega on tal suhted halvad. Viimases töökohas oli patsient saanud hoiatuse, sest oli üht kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu. Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud. Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist. 2. Arutelu Inimesel, kellel on piirialane eb...
a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised õppekavad - koolitusmaterjalid
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal
· Leiutas stetoskoobi aastal 1816 Christian Barnard · Oli Lõuna-Aafrika südame kirurg · Sooritas maailma esimese südame siirdamise edukalt Michael Woodruff · Oli inglise kirurg ja teadlane · Tema valdkonnaks oli elundite siirdamine Diagnostilised erialad · Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti · www.google.ee
annaabi.ee 
