tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad: Pax Romana Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa
Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik, mittekristlik; unistus rahuprintsist; samas sõda türklaste ja teatud tingimustel teiste kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale
2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Cameades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik). Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine). Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuseks osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt
"Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul.
Teise suuna esindajad, nt Machiavelli ja Lipsius pooldasid ''riigi huvi'' teooriat: sõda aitab mobiliseerida inimkonda; valitseja peab tagama riigi säilimise. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel(Gentili: sõda on juriidiline küsimus, sellega tegelgu juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas
tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele · Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel · Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. · Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas · Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium:
Ka protestandid. alus Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele Skeptik Carneades: õiglus = kasulikkus Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Grotius: rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Sõjaõigus: tasakaalu leidmine uusskolastikute ja Gentili vahel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon Humanistid
Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad · Tekstuaalne meetod (A. Lovejoy): Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajaloololine kontekst, autori motivatsioon oma mõtete, ideede avaldamiseks ja ajalis-keelelised eripärad. Ideede ajalugu on ajaloodistsipliini eraldiseisev ja elutähtis osa. Ideed on tsüklilised, pole progressi
· Kontekst: Madalmaade 80aastane sõda Hispaaniaga. 1603 Portugali karaki konfiskeerimise õigustamine · 16041605 "De iure praedae" (1864). 1609 "Mare liberum" (vs. Ingl. "mare clausum") · 1625 peateos "De iure belli ac pacis" Hugo Grotius õiglasest sõjast · Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus pikaajaliselt. Õigussüsteemi alus · Rhv õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine uusskolastikute ja Gentili (humanistide) vahel · Teoloogidelt: õiguste ja kohustused peavad olema vastavused. Mõlemad pooled ei saa korraga õiglased olla. Peame suutma tuvastada õigusrikkuja ja järelikult üks pool tegutseb ebaõiglaselt.
annaabi.ee 
