Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise lühike aeg, ühelt väärtuslikult mesilasemalt võib saada väga palju tütaremasid ja partenogeenne paljunemine – viljastamata munadest arenenud isasisendid (lesed) kannavad
defektide ilmnemine, produktiivsuse vähenemine jne. nimetatakse inbriidingudepressiooniks. See võib olla erinevatel inbredliinidel erinev, olenevalt populatsiooni suurusest ja seeläbi ka juhuslikust geenitriivist. Homosügootsuse tõusul on ka positiivseid külgi. Homosügootsed isendid annavad ühtlikuma ja vähem varieeruva järglaskonna, sest nad pärandavad kõikidele järglastele samu alleele, mistõttu tunnuste lahknemist ei toimu. 4.7. Välisaretus ehk autbriiding ja heteroosi mõiste Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse puhul populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete (Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenäosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus
- Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb - Tekib heteroosi efekt (järglased on vanematest mingi tunnuse poolest võimekamad) - Heteroosi efekti kasut. Sordiaretuses. 18 Molekulaarbioloogia : - teadusharu, mis uurib eluavaldusi molekulide tasandil. - Algas 1940-50 aastatel - 1953 a. Watson ja Crick tõestasid DNA struktuurse olemuse. Molekulaarbioloogia postulaat : - lähtub bioloogilise info liikumise suunast. 1
tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. · Näide: toidu ja joogi valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. 3. Too näide biomimikri kohta. · Jäälinnu noka järgi modelleeritud esiotsaga rong sõidab vaiksemalt, kuid varasemast 10% kiiremini ja kasutab seejuures 15% vähem energiat. 4. Mis on heteroosi põhimõte? Heteroos tähendab heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. (Geneetiliste soovituste rakendamisel leiti, et mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. 5. L. Pasteuri, A. Flemingu ja J. Listeri tähtsus. Louis Pasteur: · Tõestas 1860. aastatel, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest
See omakorda võimaldab saada kiiremat selektsiooniedu, sest tänu suuremale tunnuse variatsioonile on selektsioonidiferents (SD) suurem. Heterosügootsuse suurenemine korreleerub positiivselt suurema kohanemisvõime, elujõu, kasvu, kasvuintensiivsuse, sigivuse ja produktiivsusega. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi, kusjuures erinevad rühmad on geneetiliselt teineteisest erinevad. Liinaretus tähendab uute liinide loomist
teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. 5. Millega tegeleb üldbioloogiline teadus? Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). 6. Mis on eribioloogiline teadus?
Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. 69.Milliseid põlvkondi tähistatakse F,M,I ?? Ristamises osalenud vanemaid (inglise keeles "parents") tähistatakse tähega P P generatsioon. Nende hübriidset järglaskonda tähistatakse F1, tähistus tuleneb ladinakeelsest terminist. F1 põlvkond on genotüübilt Dd ja fenotüübilt kõrgekasvuline nagu DD genotüübiga vanematel
Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena
mitmekordsest eriliigilistest kromosoomikomplektidest. Viimased võivad esineda ühekordselt (allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus). 48. Kuidas saada viljakaid allopolüploide? Taimeliikide vaheliste hübriidide kromosoomistiku kahekordistumine (allotetraploidsus e. amfidiploidsus) tagab tihti normaalse meioosi ja viljakuse. Erinevad kromosoomid peavad endale identse homoloogi kuidagi saama. 49. In- ja autbriiding, hübriidne jud e. heteroosi efekt, inbriidingu keofitsent, suguluse keofitsent ja inbriidingu depressioon. Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine.
kahte või kolme tõugu. · Esimese põlvkonna (F1) emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärei F2 teise tõuga jne. On võimalik kolme tõuga. · Erinevate põlvkondade järglaste heterogeensus kasvab, väheneb vanematevaheline erinevus ja koos sellega ka heteroosiefekt. · Kasutatakse ainult 2/3 kummagi lähtetõu heteroosi võimalusest, mis ongi vahelduva ristamise puudus. 65. sisestav ja vältav ristamine · vältav ristamine - XIX sajandil oli kujunenud palju kohalikke tõuge või sarnaste loomade arvukaid rühmi: värvus ja suurus sama, kuid jõudlusnäitajad ei rahuldanud. · Tol perioodil käisid ekspeditsioonidel teistes riikides vaid üksikud entusiastid, nagu ka akadeemik Middendorff. · Nende kaudu levis info ja hakati parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma. · Eestisse 1838
inbriiding. - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb - Tekib heteroosi efekt (järglased on vanematest mingi tunnuse poolest võimekamad) - Heteroosi efekti kasut. Sordiaretuses. Molekulaarbioloogia : - teadusharu, mis uurib eluavaldusi molekulide tasandil. - Algas 1940-50 aastatel - 1953 a. Watson ja Crick tõestasid DNA struktuurse olemuse. Molekulaarbioloogia postulaat : - lähtub bioloogilise info liikumise suunast. 1. DNA replikatsioon (DNA süntees DNAlt e. DNA kahekordistumine) 2. RNA süntees DNAlt e. TRANSKRIPTSIOON. 3
valmimine ◦ Keskkonnamõjude suurem taluvus (soolsus, põud, kuumus) ◦ Vastupidavus viirustele, seenhaigustele ja bakteritele ◦ Vastupidavus herbitsiididele; konkurentsivõime umbrohtudega ◦ Visuaalselt huvitavamaks muutmine Ristamine Molekulaarne aretus: In vitro, Koekultuurid Kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomine ja parandamine. Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi ja geeni struktuuri muutmine ◦ geeni siirdamine ◦ protoplasmade liitmine ◦ kromosoomi lisamine ja asendamine. GMO Geneetiliselt muundatud organism – kunstlikult geenide manipulatsioonide teel muudetud/parandatud taimesort või loomatõug: ◦ Geeniosa kunstlik ülekandmine ühelt organismilt teisele, “genetic engineering” ◦ Uue osaga organismi nimetatakse transgeenseks ◦ Võimaldab kombineerida väga kaugete liikide geene Esimene GM loom oli hiir
omaduste järgi. Inbriiding mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu näiteks keha suurus, elujõulisus, viljakus. Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on. Inbriidingu negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. 8.12. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs (diabeet, intelligents jne.) Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite rakendamine nagu DNA
Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite
Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite
annaabi.ee 
