B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult
Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus Iseloomulikud tunnuseds: naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Levik: suguline ja veri Maksa kärbumine Maksavähk Vaksiin C-Hepatiit Levib peamiselt nakatunud vere kaudu, Organismi võitlus hepatiidiga on raske 80% nakatunetest areneb välja krooniline C-hepatiit Maksa kärbumine Maksavähk Tänan kuulamast
tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu Haigus levib ka viirust kandvalt emalt lapsele.Näiteks B-hepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90% Sümptomid Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud tunnused: isutus,oksendamine,väsimusning liiges - ja lihasvalud Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini,mille tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Kui tekib maksapuudulikus ,on vahel vajalik aktiivsemat
Huvitavat... • USA-s arvatakse, et iga teine kaupluses müüdav kana on salmonelladega saastunud. • Inglismaal peetakse saastunuks viiendikku müüdavatest linnumunadest. • Põhjamaades välditakse toidutoorme saastumist linnukasvatuses steriilse sööda kasutamisega ja lindude tapaliinil õhkjahutuse rakendamisega. • Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat. • igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksavähk). • Mul ei ole olnud kokkupuuteid nende haigustega. Kasutatud allikad: • www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/.../nakkused/salmonelloos.pdf • http://www.vaktsiin.ee/hepatiit/ • teadmeteos „Eneke“ •
inimesele soodustab pestes saastunud pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või vees toorest toitu või mujal. Veega levivat valmistades sellest nakkust põhjustab eelkõige veest jääd. Sageli puudulik kanalisatsioon ja võib A-hepatiidi saada veevarustus. töötlemata meresaadustest. Kuidas nakatutakse · Viirusliku A- · A-hepatiidist hepatiidiga ohustatud puututaksegi kokku piirkondades tuleks eelkõige reisides. hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest Tähtsamad nakkusallikad: · Koorikloomad saastunud veekogudest · Saastunud toored puu-ja köögiviljad
A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk). Nakkavad on kõik B-hepatiidi haige verd või plasmat sisaldavad eritised veri, sülg, seemnevedelik, tupeeritis, ka rinnapiim. Viirus võib püsida väliskeskkonnas mitmeid kuid. Läbi terve, vigastamata naha ja limaskesta see ei lähe. C-hepatiit levib samamoodi kui B-hepatiit. Igasse võõrasse kehavedelikku tuleb suhtuda kui ohtlikku. Esikohal on nakkuse saamine ühiste süstalde või nõelte kasutamisel.
fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumist. Kroonilise C-hepatiidiga inimesed: võivad tunda väsimust tekkida võivad keskendumisraskused iiveldus liiges- ja lihasvalu ärevus või depressioon Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. C-hepatiidi viirus Positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus. Genoom on 9,5 kb pikk. Viiruse partikkel on kerakujuline, väikene ning kaetud membraaniga. Viirus nakatab inimesi ja šimpanse. Levib peamiselt vere ja harva ka teiste kehavedelike kaudu. Vaktsineerimine
haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. B-hepatiiti saab diagnoosida lihtsa vereproovi analüüsi põhjal. Peale selle võib arst teha analüüse, et selgitada välja maksahaiguse esinemine selleks võib vaja minna täiendavaid analüüse. B-hepatiidi ravi Haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidiga patsientide ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine. Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse mitmeid ravimeid. Üheks võimaluseks on interferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon. See ravim toimib immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu (paljunemist) pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir). Need
kontrollitakse verd. Usaldusväärne vastus 3 nädalat peale nakatumist. HEPATIIT B Kollatõbi. Hepatiitviiruseid on erinevaid, aga B ja C on neist ainsad, mis suguliselt levivad. Haiguse kulg on igal juhul väga erinev. Võib kulgeda ilma komplikatsioonideta, ka samas võib kaasa tuua ägeda maksapõletiku, mis võib lõppeda ka surmaga. Enamsutel areneb hepatiit krooniliseks maksapõletikuks, mis lõppeb tsirroosi või maksavähiga. Hepatiidiga seondub järgnev probleem: paljud kannavad haigust, aga ise ei haigestu,nakatades samas teisi. Lisaks seksile levib ka vereülekannetel, süstalde korduvkasutusega ning vahel ka lä'bi otsese kontakti kehavedelikuga. Euroopas on enammus nakatunud inimesed kas narkomaanid või medõed. GENITAALHERPES Selle herpese vorm on laialt levinud ja sarnaneb vesivilliga huultel. 3-7 päeva pärast nakatumist tekivad genitaalide piirkonda väikselt (?), tugevalt sügelevad või valulised vesivillid
nädala möödumisel nakatumisest: palavik, iiveldus, väsimus, peavalud, kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta. Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega. Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 510% juhtudel. Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus ei pea avalduma kohe pärast sündi, haigeks võib jääda ka hiljem. Nakatunud ema tohib last imetada, sest rinnapiima viirus ei eritu.
põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. Rakkude hävides häirub aga maksa töövõime. Peiteperiood, mis on aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni, võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Näiteks B-hepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Sümptomid ehk avaldumine Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna
Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist. HEPATIIT Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka. Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti. Kuna viirus kahjustab maksarakke, tekib sageli nahakollasus ja uriin muutub tumedaks. (Joonis 3) A-hepatiidiviirus ( HAV) A-hepatiit levib saastunud vee ja toidu tarvitamisel. Viirus on levinud seal, kus on kehvadtoiduvalmistamise võimalused ja ebasanitaarsed tingimused
KNS kõrvaltoimed – peavalu, väsimus, haiglane tunne, keskendumisraskused. Kui tekivad ja häirivad, siis doosi langetada. Vajadusel ravi lõpetada. Hematoloogilised kõrvaltoimed – leukopeenia. Infektsioonid – palavik. Oportunistlikud infektsioonid. Raskemad kõrvaltoimed: Hepatotoksilisus – mõõdukas transaminaaside tõus on normaalne. Võib aga esineda ka rasket maksakahjustust (ravimi otsesest kahjulikust toimetest hepatotsüütidele). Eriti ohustatud on patsiendid viirusliku hepatiidiga. Monitoorida maksaensüüme ja kontrollida hepatiidi osas. Pulmonaalne toksilisus – nii madala kui ka kõrge doosiga. Võib anda nii akuutseid kui ka kroonilisi sümptome. Tavalisem esimese kasutusaasta juures. Võib tõsta oportunistlike pulmonaalinfektsioonide tekke riski, põhjustada kopsupõletikku ja fibroosi teket. Luuüdi supressioon – on tavaline kõrvaltoime kõrgete dooside juures. Siiski määratakse vererakkude arvu stabiilselt.
Hepatiit (kollatbi) Hepatiit viiruseid on erinevaid. Nende hulgast hepatiit B (HBV) ning vähemal määral ka hepatiit C (HCV) on seksuaalsel teel edasikanduvad viirused. Haiguse kulg on igal juhtumil väga erinev. Viirus vib kulgeda komplikatsioonideta, samas vib endaga kaasa tuua ägeda maksapletiku (hepatiit), mis mnedel juhtudel on isegi surmav. Enamikul inimestel areneb viirus krooniliseks maksapletikuks, mis vib omakorda viia tsirroosini vi maksavähini. Hepatiidiga seondub ka järgnev probleem paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lpuni, ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Viimast juhul, kui hädavajalikest hügieeniinõuetest on loobutud. Nii- nimetatud kolmanda-maailma maades on hepatiit B laialt levinud just tavainimeste hulgas.
põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti. Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid? C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres. Eriti on see levinud narkomaanidel ühiste süstalde kasutamisega. Seksuaalsel või teistel viisidel nakatumised on ka võimalikud, kuid võrreldes B- hepatiidiga on need nakatumisriskid väiksemad. D-hepatiidi tekitajaks on deltaviirus, mis kuulub nn satelliitide hulka ja vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse olemasolu. Levib see vere ja sekreetide kaudu. E- ja F-hepatiidid levivad nagu A-hepatiitki fekaal-oraalsel teel. Kuidas ennetada hepatiiti nakatumist? Tähtis on täita hügieenireegleid ja tarbida kvaliteetset toitu ning vett. A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on oluline täita nii isiklike kui ka üldisi hügieeninõudeid
Hepatiit (kollatbi) Hepatiit viiruseid on erinevaid. Nende hulgast hepatiit B (HBV) ning vähemal määral ka hepatiit C (HCV) on seksuaalsel teel edasikanduvad viirused. Haiguse kulg on igal juhtumil väga erinev. Viirus vib kulgeda komplikatsioonideta, samas vib endaga kaasa tuua ägeda maksapletiku (hepatiit), mis mnedel juhtudel on isegi surmav. Enamikul inimestel areneb viirus krooniliseks maksapletikuks, mis vib omakorda viia tsirroosini vi maksavähini. Hepatiidiga seondub ka järgnev probleem paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lpuni, ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Viimast juhul, kui hädavajalikest hügieeniinõuetest on loobutud. Nii-nimetatud kolmanda-maailma maades on hepatiit B laialt levinud just tavainimeste hulgas. Euroopas on enamus
kahetsus. Nii mõnigi soovib hiljem, et poleks end tätoveerida lasknud. * Kui oled kindlalt otsustanud lasta end tätoveerida, tuleks kindlasti leida stuudio, mis on puhas, ohutu ja professionaalne, sõbral või tuttaval seda teha lasta ei tasu, veel vähem ise pusima hakata. 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohud * Kui tätoveerimisel kasutada uusi, ühekordseks kasutamiseks mõeldud steriilseid vahendeid, siis pole riski nakatuda näiteks HI-viiruse või hepatiidiga – kokkupuude võõra verega puudub. * Allergilised reaktsioonid, näiteks värvainetest (India tint, sinine tint, punane tint). Allergia võib sügeleva lööbena avalduda ka pärast kehakaunistuse tegemist. Eriti tundlikud on nahakaunistuste suhtes allergikud, südamehaiged, nahahaigustega inimesed. Võimalikud vastunäidustused nahakaunistuste puhul ongi näiteks nahahaigused, allergilised haigused ja astma. Kui sul on nahaekseem, võib see tätoveeringu tõttu ägedamaks minna.
annaabi.ee 
