kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. 2. Voltaire (1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas
Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18. sajandi lõpus, huvi inimeste tunnete vastu aga mitte tunnete väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”. Pope(inglane) Bellmann(rootslane), parodeeris kaasaegseid ordusid luules. Pilkav luule, halvustav, naeruvääristav, võib olla tige. 19 Johann Wolfgang von Goethe: elu, looming, tähtteosed, üldine mõju kogu kultuurile Saksa kirjanik, loodusteadlane. Ta oli tormi ja tundi liikumise juht. Aadliseisuses. Elas Weimaris. Tuntuimad teosed on “ Faust”, “ Noore Wertheri kannatused”. Tema jaoks olid aforismid olulised.
saadetud kirjadest. “Pärsia kirjad” räägib tegelaste Usbeki ja Ricki kirjavahetusest , kus nad kirjeldavad päikesekuninga Louis XIV võimu loojakut ja vahetult järgnenud aastaid. Mõlemad igatsevad samal ajal taga oma kauget kodumaad ja maha jäänud armsamaid. Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus” (1718) ja alustas eepost “Henriaad”. Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare’ist mõjutatud näidendid “Brutus” ja “Zaire” ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad”. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark
Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma
rutanu seda avaldama. Tema parimad romaanid"Nunn", ,,Fatalist Jaques"ja ,,Romeau vennapoeg ,, avaldati alles pärast autori surma. Tema teoreetiliste kirjutiste ja komöödiate mõjul arenes eelkõige draama. Teater hülgas klassitsismi karmis reeglid, tuues lavale lihtinimese ja käsitles reaalse elu konflikte. Voltaire(1694- 1778) Ilmutas juba koolipõlves pilkehimu ja anderohkust, mille pärast sattus ka Bastille vanglasse. Seal kirjutas ta oma esimese romaani ,,Oidipus" ja ,,Henriaad" mis oli Henri IV ülistav ja üleskutsuv sallidma usuliselt teistsuguseid. 1726 aasta saadeti ta riigist välja, mis oli tema loomingut silmas pidades murranguline.inglismaal sattus ta vaimustusse Shakespearist ja vabameelsest filosoofiast kui ka teaduse avastusest . tõsisem filosoofilise kallakuga töö on ,,Filosoofilised kirjad" , mis vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja pandi vangi, raamat põletati avalikult . tuntuim
Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti
kodanikule võimalikult suurema võrdõiguslikkuse “Pihtimused”(1781) “Üksildase uitaja mõtisklused”(1782) Voltaire (1694-1778) -ajaloolised teosed -ilukirjanduslikud teosed 54 näidendit ( tragöödiad, komöödiad, proosadraamad, ooperilibretod jne) – eeskujuks Shakespeare, peam klassitsistlikus stiilis; eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest ideedest; põhiprobleem – maailmas valitsev kurjus. “Zadig”(1747) “Mikromegas”(1752) “Kohtlane”(1767) “Candide ehk Optimism”(1759) -eesmärgiks ei ole sügav inimkujutus; sorav jutustamisanne; satiirik Saksamaa
kaasaantud kogemustega.) Maailma harmoonia eeldab jumalat kui algpõhjust: deism ,,Isegi kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Jumalat vaja lihtrahvale: karistab, õpetab. Filosoofid, haritlased saavad ilma hakkma. Õpetab loomulikku religiooni: jumal algpõhjus, ei pea teda ilmtingimata kirikus kummardama. Tee seda, mis endale tahad. Arvas, et näitekirjanik, 54 draamateost (kõige rohkem tragöödiaid) temast sai Shak vaadete ja näitekirjanduse pooldaja. Poeemid ,,Henriaad"- pra kun Henri IV-st. ,,Orleans'i neitsi" koomiline Denis Pra kaitsepühak. Maa tuleb päästa inglaste käest. Aga teate, pole ühtegi neitsit. Leiab ühest külakõrtsist Jeanne d'Arc'i teenijatüdruk. Neitsi, sest ta on turske, temast saabki ülemjuhataja vägedele. Luuuuuule kirjutab palju läkitusi, epigramme. Alguses luule kerglane, elu lõpu poole filosoofiline. Viimane luuletus ,,Jumalajätt eluga". Filosoofilised jutustused. Ise arvas, et näitekirjanik.. jajah.
Populaarseks kujunes ka essee, tuline ideeline vaidlus. Saksamaa valgustajad tõid kirjandusse mõistuseusu ning harituse idee, mis jõudsid ka Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu. Pariisis notari pojana sündinud Voltaire (1694-1778) ilmutas anderohkust juba koolipõlves. Pääsenud juba varakult aristikraatlikku salongi, sattus ta oma nõelavate värsside ja epigrammide tõttu Bastille' vanglasse, kus kirjutas oma esimese tragöödia ,,Oidipus" ja alustas eepost ,,Henriaad". See külastuskäik ei jäänud aga viimaseks, sest mõne aasta pärast leidis ta end taas kord Bastille' trellide tagant. Mees saadeti Prantsusmaalt välja ning ta viibis Inglismaal, kus innustus nii Shakespeare'ist kui inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tulemuseks olid näidendid, nagu ,,Brutus", ning esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö ,,Filosoofilised kirjad", mis vallandas Prantsusmaal skandaali. Hiljem avaldas
-loodusseadused, entsüklopeedia -inimese mõistus arenes, koolid. Ajaloos: -kodanlik pööre (Inglismaal) -Usa iseseisvus -põhjasõda -newton -peterburi rajamine Voltaire: 1694-1778 -poeet, näitekirjanik, filosoof Prantsusmaalt -ema sureb, läheb aristokraatlikku kooli, leiab head sõbrad -kirjutab epigramme kuningliku õukonna kohta, satub Bastille'i vanglasse (2x) Looming: -kirjutab vanglas tragöödia "Oidipus" ja eepose "Henriaad" -saadetakse Inglismaale -"Filosoofilised kirjad" põletatakse -saadetakse tagasi Pariisi, pettub Preisimaa kuningas -läheb sveitsi, kus ta looming on keelatud. -väga irooniline, terava sulega -läheb Pariisi ja sureb. -maetakse salaja, pärast Pantenoni Maailmavaade: -Jumal on teinud kella -"Inimese olemus on tema mõistuse ja meelte saadus" -Pidas ennast ise näitekirjanikuks, kirjutas 54 näidendit ja võttis eeskuju Shakespeare'ist. Looming: -Poeem "Orleans'i neitsi"
annaabi.ee 
