keha värvus muutub kudemisajaks tavalisest eredamaks ja muster( laigud,vöödid jne) selgemaks. · Võrdlemisi argipäevane pulmarüü iseloomustab meie tähtsamaid töönduskalu räime , kilu, rääbist, kokre , hõbekokre, hinklasi, säga,haugi , tuulehaugi, tursklasi, raudkiiska, ahvenlasi ,väikest tobijat, väikest mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat. · Teiste pümarüü muutub märksa rohkem. Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P- pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda.
räime ja kilu, samuti rääbist, karpkalalaste suurusest sugukonnast nähtavasti ainukesena kokre ja hõbekokre, edasi hinklasi, säga,haugi , tuulehaugi, tursklasi, raudkiiska, ahvenlasi ,väikest tobijat, väikest mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat. Teiste siinkohal vaadeldavate kalade välimus muutub märksa rohkem. Järgnevalt püüame pulmarüü arengust liigiti anda ülevaate: Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P-pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim. Jõesilm: hiilgavpronksjas värvus muutub tuhmiks sinakashalliks, 1.S ja 2. S kõrgenevad, e-l mandunud (uimekiirteta) P suureneb, i-l tekib sugunibu. Ojasilm: e-l suureneb , i-l tekib sugunibu. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või
elavatele selgrootutele. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Kudemisperioodil moodustub isaste peal, kehal ja uimedel tugev helmeskate. Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele emakala mari kleepub
Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega.
13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16
päevase eluviisiga, kes ööseks peitub taimede vahele ja heidab unne, võttes sisse kaldasendi ning toetades pea ja rinnauimedega põhjale. Särg on meie kõige taimtoidulisem kalaliik, kes sööb mändvetikate ja vesikatkude võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves), kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele, kajakatele ja teistele veelindudele. Kudemise ajaks kasvab särjele selga pulmarüü (nn. helmeskate). Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele
Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes. Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni. 5. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Etapid: 1) SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel.Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures
*Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). *Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. *Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,93,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. *Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. Sugukalade valik *Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. *Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. *Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala Valik vanuse järgi *Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. *Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Valik massi järgi *Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia.
standardpikkuse suhe (H/Sl %). Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,9–3,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. 78 79 Sugukalade valik Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala 80 Valik vanuse järgi Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. 81 Valik massi järgi Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski
annaabi.ee 
