Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir Elevandieellane Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond http://www.slideshare.net/helina20/uusaegkond http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htm http://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik Aitäh kuulamast! Küsimusi?
ensüümid Daisy Janisoo 9.a klass AKG Mis need on? Eriliste omadustega valgud; katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone; ei tööta ilma vitamiinita; nende osavõtul toimvad inim- organismis kõik muutused. ensüümid jagunevad Lihtensüümideks; liitensüümideks. Millest sõltub ensüümide toime? Lähteühendite hulgast; organismi temperatuurist; keskkonna happelisusest; keskkonna aluselisusest. ensüümide struktuur Aktiivtsenter; üld valguline osa. viited http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm Bioloogia õpik 9.klassile, lk 51 http://www.slideshare.net/helina20/org-h-valgud TÄNAN KUULAMAST!
vähi, immuunsüsteemi häirete, viiruste kui ka bakterite vastu. Mageveekäsnadel selliseid kasulike ühendeid pole kuid neis leidub siiski ainulaadse toimega ensüüme, mida Eestis tõsiselt uuritakse. (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3942_3918.html) Kasutatakse saunanuustikuna. Merekäsna kasutatakse juveeliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. (http://www.slideshare.net/helina20/ksnad) 6 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel sain teada, et käsnad on loomad mitte taimed ning, et neid on väga mitmekujulisi. Mageveekogudest neid eriti ei leia. Tänu nende toitumissüsteemile puhastavad nad süües vett. Ja, et just käsnadest saame paljude ravimite jaoks vajalikke aineid
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kont...
Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/helina20/sood-ja-rabad-2412210 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood#Rabad http://www.keskkonnaamet.ee/endla/avaleht/loodusharidus-2/rabad-5/
Tänapäeva inimene. Oma eelas test pikem ja sihvakam. Iseloo mustab füüsilise ja vaimse töö tegemise võime. Saame kõne ja sümbolilise keele abil suhelda. Tekkis kultuur. Tekkisid inimrassid. 23 Kasutatud kirjandus http://image.slidesharecdn.com/eluarengmaal11947273216214203/95/slide9728.jpg? 1194720122 ,,Bioloogia põhikoolile IV" lk 170173, lk 174176 ,,Õpilase teadusentsüklopeedia" lk 3839, 56, 68, 72 http://www.slideshare.net/helina20/snajalgtaimed http://lemill.net/community/people/chryssy/collections/evolutsioon/content/webpages/elu arengmaalevolutsiooniajajoon http://www.accessscience.com/loadBinary.aspx?filename=035500FG0010.gif http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal161252 http://media3.web.britannica.com/ebmedia/38/79538004F996FC7F.jpg http://australopithecus.wikispaces.com/file/view/79537004EFDD3800.jpg/272715678/79537 004EFDD3800.jpg http://media2.web.britannica.com/ebmedia/39/795390046D93BE53.jpg
paepealsetele aladele. 5. Ööliblikas 6. Kits, rebane, kiivitaja 7. Rebasesaba, kerakellukas 8. Lamminiit 9. niidu-asparhernes niidukimalane niidurüdi käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) niidu-kuremõõk põõsasmaran teder laanepüü kassikakk sookurg tuuletallaja Allikad 1. http://www.slideshare.net/klaaseny/niidud 2. http://www.slideshare.net/geae00/niitude-taimestik 3. http://www.slideshare.net/helina20/niidu-taimestik-2725147 4. http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm 5. http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm 6. https://et.wikipedia.org/wiki/Niit 7. http://ak.rapina.ee/e-ope/bot/lkstn/09.htm 8. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/aseahernes.htm 9. http://www.looduskalender.ee/node/13949 10. "Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees 11. http://www.slideshare.net/helina20/niidu-loomastik-2725086 12. http://documents.tips/entertainment-humor/niidu-loomastik 13. www
välja viisi viirusele vastuhakkamiseks. Elusorganismide tunnused 1.Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest 2.Paljunevad peremees-organismi kaasabil 3.Muteeruvad 4.Evolutsioneeruvad Eluta looduse tunnused 1.Puudub rakuline ehitus 2.Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja energiavahetus, kasv, areng, reageerimine ärritustele Kasutatud kirjandus http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-viirused-levivad.d?id=33886651 http://www.slideshare.net/helina20/viirused-335921 Marika Almar
7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron: http://www.youtube.com/watch?v=glu0dzK4dbU
neandertaallased • Kujunesid inimesed • Inimesed arenesid, täiustasid võitlusrelvi, tööriistu • Jäävabadel aladel oli tundra, taiga ja stepp • Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad) Mammut Manfred Ürginimene Kasutatud kirjandus • http://www.scotese.com/lastice.htm • http://www-1.ut.ee/BGGM/eluareng/kv aternaar.html • http://www.slideshare.net/helina20/ uusaegkond • http://www.ut.ee/BGGM/referaat/pale ogeen.html
Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad men...
Kasutatakse antibiootikumide tootmisel Seente ja bakterite võrdlus Paljunemine: Seened paljunevad eostega, bakterid pooldudes. Seened on eukarüoodid Seened ja bakterid on heterotroofid Mõlemad elavad taimedega sümbioosis Bakterid ei ole silmaga nähtavad Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loo dus/3seened.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained /?RAKU%D5PETUS https://www.slideshare.net/helina20/seened-41112904 http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusaine d/?RAKU%D5PETUS:BAKTERID:Bakterite_t%E4htsus
kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED OSTEOPOROOS -Luud muutuvad hapramaks. -Luukoe vähenemist põhjustavad hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või D-vitamiini defitsiit. -Ennetamiseks tuleks jälgida, et toit sisaldaks vajalikus koguses kaltsiumi ja mineraalaineid. LAMPJALGSUS -Lame jalatald Tänan kuulamast! Kasutatud allikad: http://www.slideshare.net/chryssy/elundid-ja-elundkonnad http://www.slideshare.net/helina20/luustik-presentation http://et.wikipedia.org/wiki/Tugi-_ja_liikumiselundkond http://et.wikipedia.org/wiki/Luu http://www.apteek1.ee/index.asp?action=0&type=3&id=100039
kuuluvate isendite omavahelist paaritumist. Arvatakse, et lõhestav valik on sümpatrilise liigitekke mehhanism. Näitena võib tuua Läänemere räime , mis kevadel on ühesugune ja sügisel teistsugune.Võilillede õitsemine juunis ja augustis. Loodusliku valiku vormidel on sama mehhanism: isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused kohastumused. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/helina20/looduslik-valik-anneli-ilomets12-c http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5hestav_valik http://et.wikipedia.org/wiki/Suunav_valik http://et.wikipedia.org/wiki/Stabiliseeriv_valik www.ebu.ee/esitlus/Lood_valik.ppt opetaja.edu.ee/bio/looduslikvalik.ppt Kerly Rohtla 12.klass
pööratud allapoole 36 raseduse nädal ● Loote pikkus ~450 mm ja kaal ~2400 g. Enneaegselt sündinuna võib laps õige hooldamise juures ellu jääda. 40 raseduse nädal ● Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega. Kasutatud allikad http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm https://www.slideshare.net/helina20/loote-areng-274071 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.WRiSO-vyjDc Tänan kuulamast!
mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Ensüümid on olulised metabolismis, sest need võimaldavad organismide autojuhtimist. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Metabolism http://web.zone.ee/metabolism/ http://www.slideshare.net/helina20/metabolism-290656 http://www.fitness.ee/artikkel/416/fusioloogia-vol1 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB8QFjAA &url=http%3A%2F%2Ftreener.eok.ee%2Fdokument_open.php %3Fdokument_id%3D326%26SESSION_OIS %3Docslqvktmsczjigs&ei=ma11T- ajDaKp0QXZ27zCDQ&usg=AFQjCNF4iyg8jXCZUhugnrgdXs FQeKE7tQ&sig2=vS1Z4of5rgdNEjxOGh4nqA
mitmetel imetajatel. See tuvastab vere surve ja saab saata sõnumeid kesknärvisüsteemi. · Difusioon - molekulide hajumine gaasis v vedelikus · Reniin on valkude lõhustaja, mis tükeldab ära maksas toodetava angiotensinogeeni nimelise aine, selle tagajärjel tekivad kiirelt vererõhku tõstvad ained angiotensiinid. · Adrenaliin - on sümpatomimeetiline monoamiin, mida toodavad neerupealised. Allikad 1. www.ebu.ee/esitlus/Inimene.ppt 2. www.slideshare.net/helina20/homostaas-370849 3. www.kmi.ttu.ee/upload/File/Haiguseopetus_3_1_ Sydamehaigused_Anat.ppt 4. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/348/VERE RINGE%20F%C3%9CSIOLOOGIA.pdf 5. ,,Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus" Mart Viikmaa, Urmas Tartes
kartul) GM toiduained (soja või sojajahu, -õli, maisitooted, kiirtoit, shokolaad, beebitoit, karastusjoogid, saleduspreparaadid) GM loomad (hiir; siga; lammas; lehm; kana; kala; ahv) GM mikroorganismid (bakterid) GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. Kasutatud allikad: M.Viikmaa, K.Hein "Bioloogia gümnaasiumile" 2.osa 2008a. http://www.google.ee http://www.slideshare.net/helina20/geenitehnoloogia-361757 http://www.envir.ee/959236 http://et.wikipedia.org http://www.annaabi.com/ http://www.slideshare.net/chryssy/geenitehnoloogia http://black66.planet.ee/Geenitehnoloogia%20meetodid2.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Rakendusbioloogia_jaotusmaterjalid.ppt/
Kuidas jagunevad mittepärilikud tunnused? Kasulikud, kahjulikud, pöörduvad ja pöördumatud Mis on „kaksikute meetod“? Viis kuidas uurida mittepärilikku muutlikkust. Eri kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrldus võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust Kasutatud kirjandus Tago Sarapuu (2002) Bioloogia gümnaasiumile lk 174-176; Eesti Loodusfoto 2002 Tartu http://www.slideshare.net/helina20/modif-muutlikkus12063501016266553-28569044 http://www.slideshare.net/chryssy/mitteprilik-muutlikkus http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Xy1nHTjMvkkJ:spikriladu.net/materjalid/Bioloo gia%2520-%2520Muutlikkus.doc+& cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee Slaid 2 pilt - http://www.moment.ee/aju/lehed_6841.jpg Slaid 3 pildid - http://www.glamour.com/images/fashion/2010/05/0505-sexiest-swimsuit-for-your-shape-49_li.jpg - http://i.imgur.com/kDMBh.jpg
See säästab energiat. Vähem jäätmeid ja ohutumad, kuna saab toota anaeroobseid baktereid, kes lagundavad prügi. Ilma biotehnoloogiata ilmselt poleks kõigile ka ravimid niivõrd kättesaadavad. Kuna neid ei oleks võimalik nii kiiresti ja nii palju toota(antibiootikumid, insuliin). Kasutatud kirjandus: https://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/ https://vara.e-koolikott.ee/node/2719 https://www.slideshare.net/helina20/biotehnoloogia-26888269 https://www.slideshare.net/sepake/viirused-biotehnoloogias-4954734
Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta Nad on looduses osa toiduahelast Ja veel midagi... Nende keha koosneb kahest erinevast osast Nendeks on pearindmik ja tagakeha Küsimused Mis on nende mõõtmed? Millest nad toituvad (enamasti)? Miks sarnaneb ta ämblikuga? Miks saavad nad Eestis hästi elada? Miks on inimestel neid raske märgata? Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/helina20/mblikulaadsed#btnNext Raamat: Loomade elu: Selgrootud 3 http://www.hot.ee/l/loodusepildid1/slides/Sametlest.html http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&tbo=d&biw=1280&bih=929&tbm=isch&tbnid= KX824bbpkV45KM:&imgrefurl=http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/l oomad/kristelilehed/8-6-27- 1.html&docid=Fbi_qvUHNm9oeM&imgurl=http://miksike.ee/docs/ele hed/8klass/loomad/images/pildid/sametlest.jpg&w=218&h=228&ei= WLSzUN_pC4HJ0QXeloCoDA&zoom=1&iact=rc&dur=430&sig=11490
kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.htm http://powerpoint.office.live.com/p/PowerPointView.aspx?FBsrc=http%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid %3D404260096331308%26time %3D1360005452%26metadata&access_token=100001411748282%3AAVKI9tb2FZ1hk7- P3pcpzeurr1-a7KyZDfSLBY-I-oTF-g&title=Bioloogia-kuulmine.ppt http://et.wikipedia
Kollatõbi Sümptomid * Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks * Maksatalitushäired Aids Sümptomid * Palavik * Kurguvalu * Väsimus * Lümfisõlmede suurenemine * Lihas- ja liigesevalud KASUTATUD MATERJAL Bioloogia õpik Ülle Parm, Viia Parv ,,Nakkushaigused" http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum.ee/infektsioonikontrolliteenistus/doc/oppematerjalid/IV/ Rouged.doc+r%C3%B5uged&cd=1&hl=et&ct=clnk http://www.slideshare.net/helina20/viirushaigused-335925 http://et.wikipedia.org/wiki/Viirused
Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Tootjad: taimed, fotosünteesivad abkterid, vetikad saavad eluks vajaliku energia Päikeselt ja sünteesivad anorgaanilised ühendid orgaanilisteks. Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10. Mille poolest erinevad kisk-, lagu- ja nugiahel? Kiskahel - Saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Laguahel – Ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik
· retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest - mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest - kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Lisad Silma ehitus. Kõrva ehitus. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.htm http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200 www.ebu.ee/esitlus/mhk_meeled.ppt+kompimiselund&cd=6&hl=en&ct=clnk&client= pub-7407478729887929 http://209.85.229.132/custom? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Tunnetuspro tsessid2.rtf+tunnetusprotsessid&cd=1&hl=en&ct=clnk&client=pub- 7407478729887929 http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page7.html
Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel
85.129.132/search?q=cache:1l2Os4vr7ZMJ:erko.risthein.ee/files/materjal/ %25F6koloogia/Okoloogilised_tegurid_okoniss.ppt+ %C3%B6koloogiline+amplituud&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a [15] http://www.sterlingschools.org/shs/stf/cjones/3rdHour/Tropical%20Rainforest/TropicalRainforesthtm.htm [16] [17] [18] ; ; http://www.enchantedlearning.com/subjects/rainforest/animals/Sampling.shtml [19] [20] ; http://www.slideshare.net/helina20/kossteem-presentation [21] http://spikriladu.ande.pri.ee/konspektid/Bioloogia%20-%20Elu.doc [22] [23] [26] ; ; http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaguar [24] pilt http://www.scielo.br/img/revistas/bjb/v66n4/05t1.gif [25] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaaguar_liina.htm [27] [28] ; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaaguar_liisjogi.htm [30] [34] ; http://miksike
annaabi.ee 
