HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=λ•f kus v on lainete levimise kiirus, λ on lainepikkus ja f on sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v = √((χRT)/μ) kus χ= Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R – universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T – absoluutne temperatuur (°K), μ – moolmass (õhu jaoks μ = 29•10 ³ kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, võib χ arvutada valemi järgi: χ = (μv²)/(RT) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe v...
sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirglõiguks. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m) 1 4998 27,2 30,4 3,2 0,0694
mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l 0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust l n , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Korrake samu mootmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m)
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: 2 = RT R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =2910 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutad...
Selleks nihutatakse kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatati sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seadati heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidsime esimese kauguse l 0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidsime kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Kordsime samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtsime ruumi temperatuuri peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse nr
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on
Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 2. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 17 OT KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v = f, võib valemi anda kujul
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: OT: Hääle kiirus Töö ülesanne: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Katse nr. ,Hz , cm , cm , cm , m
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO: Töö eesmärk: Seisulainete tekitamine Töövahendid: Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine. konksuga vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, mõõtelint. Skeem
ekraanil sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) ln (cm) ln (cm ) (m) 1 2542 21,8 28,9 7,1 0,14
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 17 TO allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk: Seisulainete Töövahendid: Statiivile kinnitatud tekitamine keelel ja nende keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid:
sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgliguks. 5.Korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Tulemused kandke tabelitesse, mile näidis on toodud. Katse nr
mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirglōiguks. 4. Leidke kuni kuus järgmist järgmist kolvi otsa koordinaati kus ellips on muutunud vertikaalseks sirglōiguks. 5. Vajadusel korrake samu mōōtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtke ruumi temperatuur peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Tulemused
sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 , m katse nr f, Hz l 0 , cm ln, cm ln, cm 0,1 1
Selleks nihutatakse kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidke kuni kuus järgmist järgmist kolvi otsa koordinaati kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Vajadusel korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtke ruumi temperatuur peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse tulemuste tabel 1:
Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator sagedusele f = 2398 Hz. Leiame esimene kauguse l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglōiguks. Märgime tulemuse tabelisse nr 1 Leiame järgmise kauguse, kus ilmneb ellipsi asemel uus sirglõik. Antud koordinaat on samaaegselt nii esimese mõõtmise lõppkoordinaat ln, kui ka teise mõõtmise alg-koordinaat l0. Eelviidatud meetodil leiame kokku kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, märgime tulemused üles.
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Ette antud sagedusel määrata lainepikkus, arvutada heli kiirus, heli kiirus C juures ja õhu moolsoojuste vahe . Võrrelda ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 4. Kasutatud valemid Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , - moolmass (õhu jaoks =29· kg/mol). = Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C ju...
Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 ...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 TO: Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2
Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3...
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: = R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle ...
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo 1 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1. Katsemõõtmised 2. Katsetulemuste kirjapanemine 3. Aritmeetilise keskmise arvutamine vastavale paramee...
HÄÄLE KIIRUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻 R – universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T – absoluutne temperatuur ( °K) μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kii...
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinus...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5....
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja...
3. Mõõtmiste kvaliteedist, mis antud juhul oli hea, s.t. et juhuslikud vead olid väiksed. =/g*100% =0,6% 0,6%<1% hea Häälekiirus. Töö ülesanne: Hääle lainepikkuseja kiiruse määramine õhus. Töövahendid: Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused: Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=*f (1) Kus v on lainete levimise kiirus on lainepikkus f on sagedus Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v=(RT/) (2) =Cp/Cv Kus on gaasi isokoorilise moolsoojuste suhe
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , μ - moolmass (ōhu jaoks =29·10-3 kg/mol) Seega kui heli kiirus antud gaas...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2
.................................17 4.3Töö teoreetilised alused.................................................................................................................17 4.4Töö käik.........................................................................................................................................19 4.4.1Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed..................................................................19 4.4.2Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f........................................19 4.4.3Leiame esimese kauguse l0 valjuhääldi ja kolvi otsa.........................................................19 4.4.4Leiame kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati..............................................................19 4.4.5Kordame samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse (f) korral.................19 4.4
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - ...
Tulemuse 7766,9 24,57 - - 60,8 7,83 · 103 d 8 V = 4/3 · · (24,57 / 2)3 = 7766,98 (mm3) D = 60,8 · 10-3 / 7,767 · 10-6 = 7828 = 7,83 · 103 (kg/m³) Järeldus: antud katsekeha on valmistatud terasest. HELI KIIRUS. 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/kmol); T - absoluutne temperatuur (K);
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
