· diklorometaan CH2Cl2 · triklorometaan CHCl3 · tetraklorometaan CCl4 · dikloroetaan ClCH2CH2Cl · trikloroeteen CCl2=CHCl 2. Freoonid- on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro kloroderivaadid. 3. Pesitsiidid- bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 4. Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan- pesitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetuse, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. DDT(diklorofenüültrikloroetaan). Mõlemad on valged kristallsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskkonnakaitse probleemid.
Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4- klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan. Kasutatakse ka veel sääsetõrjevahendina. On erakordselt püsiv mullas ja vees, mille tõttu võib ta ka ohtlik olla.
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites.
on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud
USA-s kasutatakse selleks freooni CH3CFCl2, mis pidavat olema keskkonnasõbralikum. Pestitsiidid - on keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Nende eesmärgiks on vähendada loomade ja taimede tekitatud kahju toiduainete tootmisele, töötlemisele, säilitamisele, transportimisele ja turustamisele. Pestitsiidide hulka kuuluvad paljud halogeeniühendid. Näiteks: Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan. Valge kristlane aine ja vees praktiliselt ei lahustu. Tuntud organokloriin (nagu ka DDT). Organokloriinid blokeerivad Na+ ioone närvirakkudes, mõjudes toksiliselt närvisüsteemile ja lihastele. Efektiivne putukate vastu aga väga ohtlik keskkonnale ja inimestele, seetõttu on selle kasutamine paljudes maades keelatud või piiratud. DDT (ClC6H4)2CHCCl3 ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Samuti valge kristalne aine ja
protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? Londom ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga
Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt saasteainete levikut ning nende sisaldust atmosfääriõhus. Suure tuule korral toimub saateainete kontsentratsiooni lahjenemine tuule suunas ja saateained viiakse kaugemale, mistõttu ka maapinnal on saateainete kontsentratsioon madal. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud. 40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja
Kokkuvõttes: C6H6 + HO-NO2 à C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen · Alküleerimine reageerimisel halogenosüsivesinikega (AlCl3 jmt. juuresolekul) saadakse benseeni alküülhomolooge (mehhanism on analoogiline) Näiteks C6H6 + Cl-CH3 à C6H5-CH3 + HCl (metüülbenseen e tolueen) Benseen võib anda ka liitumisreaktsioone · Intensiivse ultraviolettkiirguse toimel tekib benseeni kloreerimisel 1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (nn heksakloraan), mida kasutati putukamürgina C6H6 + 3 Cl2 à C6H6Cl6 · Hüdreerimine (Redutseerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 à C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone
3. Prooton taastab katalüsaatori - väävelhappe HSO4- + H+ H2SO4 Kokkuvõttes: C6H6 + HO-NO2 C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen · Alküleerimine reageerimisel halogenosüsivesinikega (AlCl3 jmt. juuresolekul) saadakse benseeni alküülhomolooge (mehhanism on analoogiline) Näiteks C6H6 + Cl-CH3 C6H5-CH3 + HCl (metüülbenseen e tolueen) Benseen võib anda ka liitumisreaktsioone · Intensiivse ultraviolettkiirguse toimel tekib benseeni kloreerimisel 1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (nn heksakloraan), mida kasutati putukamürgina C6H6 + 3 Cl2 C6H6Cl6 · Hüdreerimine (Redutseerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone
55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? Kasutatakse rohkem energiat kaasaegsel ajal, vahendid. 56) Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Kiiruse langemisnurk, päikese eksponeeritud aeg, kõrgemad laiuskraadid saavad tohutult vähem aega päikest. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadestuvad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? 14 Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-
74 tunnused. Tuleb rõhutada, et M74 ei ole kunagi esinenud majandis üleskasvatatud sugukaladel ega nende järglastel. See on vabalt elavate lõhede ja nende järglaste haigus. Haiges tumise tingimused ja põhjused pole veel lõpuni selgeks saanud, kuid on ilmne, et oma osa mängivad nii lõhelaste toiduvalikus toimunud muudatused, mille taga võivad peidus olla nii üldisemad nihked ökosüsteemis kui ka mõningad keskkonnas leiduvad toksilised ühendid (DDT, heksakloraan jt).Eestis tekkisid esmakordselt probleemid M74ga 1996. aastal Narva jõest püütud lõhede järglastel. 3) Opistorhoos (((Kassi tagaraiglane. Metasekaarid on tsüstides karplaste lihastes ja sidekoes , tsüstid on ümarad ,reeglina ovaalsed 0,17 x 0,22 mm kuni 0,25 x 0,33 mm. Tsüsti kest on läbipaistev ,metasekaar selle sees on väga liikuv. Välisel vaatlemisel on tsüstid sageli avastatavad tänu
M74 tunnused. Tuleb rõhutada, et M74 ei ole kunagi esinenud majandis üleskasvatatud sugukaladel ega nende järglastel. See on vabalt elavate lõhede ja nende järglaste haigus. Haiges tumise tingimused ja põhjused pole veel lõpuni selgeks saanud, kuid on ilmne, et oma osa mängivad nii lõhelaste toiduvalikus toimunud muudatused, mille taga võivad peidus olla nii üldisemad nihked ökosüsteemis kui ka mõningad keskkonnas leiduvad toksilised ühendid (DDT, heksakloraan jt).Eestis tekkisid esmakordselt probleemid M74ga 1996. aastal Narva jõest püütud lõhede järglastel. MÜKOOSID · Saprolegnioos e dermatomükoos . Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil
annaabi.ee 
